Eesti uudised

Osavalt tehtud valeraha proovib ka UV-lampe petta (1)

Teet Teder, 28. märts 2015, 07:00
UURIB RAHA: Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi dokumendi­osakonna juhataja Kairi Kriiska-Maiväli on ekspert, kes ­kannab luupi kaasas ka vabal ajal. ­«Professionaalne kretinism,» ütleb ta ise.  LAURA OKS
Eesti Kohtuekspertiisi dokumendiosakonna juhataja Kairi Kriiska Maiväli õpetab õiget raha ära tundma mitmesuguste nippidega.

Üks on see, et kõikidel rahadel on sama paber. "Kui viiene on käepärast, siis see on juba abimaterjal. Turvaelemendid on eri rahadel küll eri kohtades, aga need kattuvad."

Ta õpetab, et suurt summat kontrollides tasub kindlasti igaks juhuks üht õiget raha kõrval hoida.

"Kui Eesti krooni ajal piisas kauplustes valeraha leidmiseks UV-lampidest, siis euroga see nii enam ei ole. Eesti krooni võltsing oli tavaliselt prinditud koduprinteriga kõige tavalisemale koopiapaberile, mis UV-valguses helendab. Raha ei tohi helendada," selgitab Kriiska-Maiväli.

Kriiska-Maiväli näitab kahte rahatähte UV lilla valguse all. Tegelikult paneb ta selle praeahju meenutavasse kasti ja näitab raha pilti arvutiekraanilt. Õige raha ja "päris hea Euroopa võltsing". Õigel rahal helenduvad rahapaberi sees kübemed ja mõned turvaelemendid. Aga ka valeraha ei kriiska valgelt nagu hambad diskol.

"Kui euro tuli Eestisse, siis kauplustes jätkati samamoodi. Eurovõltsing on palju parema kvaliteediga ja ei helenda. Kuu aja jooksul said kauplused aru, et see ei toimi ja vaja on paremaid aparaate."

Hämmastaval kombel on ka sellel valerahal kõik helenduvad kiud, täpid ja tähekesed olemas, need on lihtsalt tuhmimad.

"Kui õigel rahal on paberi sees sünteetilised värvilised kiud, mis UV-valguses helendavad, siis siin on need järele tehtud ja peale trükitud. Võltsijad kasutavad kõiki materjale, mis sarnanevad õigele värvile, elementidele, tehnikale. See on just oma tehnika poolest kõrgklassi kuuluv võltsing. Seal on suudetud imiteerida väga paljusid turvaelemente."

Kuidas saab paberit mitte helendama sundida?

Õige hologramm peab sillerdama nagu õline vesi

Kriiska-Maiväli teab, aga ei ütle. Samas on võimalus oma õige raha helendama panna. Selleks on vaja rahasedel püksitaskusse unustada ja pesumasinasse visata. Pestud raha ei ole enam tuhm nagu puuleht. Valerahaks see siiski automaatselt ei muutu, sest teised turvaelemendid jäävad. Seda kinnitab ka G4S ekspert Ene.

"Reeglina peaks masin suutma aidata. Isegi pestud rahalt otsime kiudusid ja muid elemente. Õige raha peab kannatama vett ja kui see ära kuivab, ei tohi laiali laguneda," tuletab spetsialist meelde, et raha ei ole paberist vaid puuvillast.

Spetsiaalse programmiga näitab Kriiska-Maiväli, kuidas 50eurose hologrammil peab käima värvidemäng: "Vikerkaar peab minema sisse ja välja, kui teda valguse käes kallutada," näitab ta, kuidas värviline valgus ringikujuliselt hologrammi keskele ja sealt uuesti äärtesse jookseb.

"Võltsingul on see päris hästi järele tehtud, aga sellist värvidemängu siin ei toimu. Aga selleks peab teadma, kuidas see õigel välja peab nägema. Ainult helkiv hologramm ei ole õige."

Üksjagu võltsinguid on sellised, kus õigelt rahalt välja lõigatud hologramm on võltsingule peale kleebitud. Õige, hologrammita raha saab kurikael panka viia, sest rikutud raha, millest on säilinud üle poole, vahetatakse uute vastu.

"Seepärast peab vaatama ka teisi turvaelemente," manitseb Kriiska-Maiväli.

"Tuleb vaadata ka raha tagumist poolt, sest võltsijatele on atraktiivsed esikülje elemendid. Inimene ei vaevu vaatama raha tagapoolt ning võltsijad ei näe tagumise küljega ka rohkem vaeva."

Seetõttu on EKEI-sse sattunud isegi suveniirraha, millel punaselt peale kirjutatud, et need ei ole legaalsed rahad, külge kleebitud läikiv alkoholiaktsiisimärk, aga keegi on selle ikkagi vastu võtnud.

"Rahatähel on mitme astme turvaelemendid. On tavainimesele, on eksperdile ja on seadmetele. Võin tunnistada, et neid, mis on seadmetel, ei tea isegi mina," seletab Kriiska-Maiväli.

Seal on koodid, mida oskab lugeda ainult masin ja näiteks infrapunavalguse tundlik trükk, mida palja silmaga ei näe. Sellise valguse all kaob pool raha pildist ära ja pool jääb paistma.

 

"Tuhat tänu" läks ringlusse

Eesti krooni ajal liikus Koidulaga 100kroonise moodi raha, millel üks null rohkem ja nurgale kirjutatud "TUHAT TÄNU".

"Ütlesin kolleegile, et hakkame aega lugema, kui kiiresti see meile jõuab. Jõudis nädalaga, keegi oli sellega poodi läinud," meenutab Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi dokumendiosakonna juhataja Kairi Kriiska-Maiväli.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee