Teleblogi

Arvustus: "Kaardimaja" – las verevalamine alaku (1)

Merit Maarits, 27. märts 2015, 12:00
 Vida Press
Seekordne "Kaardimaja" oli oma tegevuses viidud rohkem "väljale", millel õnnestus sarja uut omapärast hõngu tuua ning mis aitas momendiks unustada kogu selle diplomaatia ja vohava bürokraatia, kuid seda tõesti momendiks, sest üldiselt paneb "Kaardimaja" järjest võimsamatel tuuridel edasi ning on hea nentida, et teisel hooajal on sari võrreldes esimesega omandanud hoopis teistsuguse näo ja teo.

Antud episoodi avastseeni nähes tekkis esiti mõte, et ehk oled seekord sattunud vaatama hoopis vale sarja, sest kuigi "Kaardimajas" on varasemalt seksistseene nähtud küll, siis fetišisugemetega karm andmine näib selle žanri jaoks ometigi võõras olevat. Seksiga šokeerimine on kaasaja televisioonis muidugi täiesti tavaline ja ehk ei peaks seda praegusel ajal enam eraldi välja toomagi.

Samal teemal

Sellegipoolest oli süžee avamise mõttes tegemist päris hea lahendusega. Meile ei tutvustata mitte järjekordset meest pintsaku ja lipsuga, vaid asjale lähenetakse hoopis teisest, inimlik-loomalikust küljest ning alles siis pöördutakse formaalsuste ja poliitilise pardijahi juurde. See seab hiinlasest ärimehe Xander Fengi (Terry Chen) meie jaoks põnevale positsioonile – me teame temast justkui liiga palju, teisalt näib teadmatus ja müstika hoopis kasvavat.

Fengi näol on tegemist põneva lisandusega, sest olgu see rassist või iseloomust tulenev temperament, too on selge mängumuutja. Temaski on palju Frank Underwoodile omaseid karakteristikuid, mis teeb temast ühtlasi ka viimase suure vaenlase, kelle murdmine tõotab olla keeruline ülesanne ning kes end ja oma nägu nõnda kergesti unustada ei lase.

See-eest tasub muidugi täheldada, et mõeldes tagasi eelmise nädala episoodile, kus ehk väga selgeid vihjeid tulevatele sündmustele ei tehtud, tuli Fengi tegelaskuju kaasamine üsna ootamatult. Kuigi ilmselt võiks uskuda, et uute tegevusliinide ootamatud sisselülitused hoiavad sarja ja tolle vaatajad ärksad, olgugi, et esialgu võis see jätta mulje suurtest süžeeaukudest.

Feng pole ainus uus tulija, sest end on pilti mängimas ka järgmine naisajakirjanik - Ayla Sayya (Mozhan Marnò) – kellest momendil veel küll ei tõota tekkida janu Frank Underwoodi kahtlaste mängude ja paljastamise vastu, kuid kelle puhul peab kindlasti nentima, et tal on Zoe Barnes’i, Lucas Goodwini jt töö ülevõtmiseks ohtralt potentsiaali.

Lucas Goodwini pikk ja kurnav ristiretk leiab oma kardetud lõpu, mis omakorda tõendab taaskord, et kui Frank Underwoodi pole just võimatu, siis on teda igatahes keeruline nurka mängida, sest ta on alati sinust mitme sammu võrra ees. Sellegipoolest võib taaskord imetleda seda steriilsust ja läbimõeldust, millega Frank Goodwini kõrvaldas – kõrgtasemel kuritegevus ning seda paradoksaalsel kombel just ühiskonnaredeli kõige kõrgemal pulgal.

Claire, kellel tuli eelmisel korral ilmselt läbida oma elu raskeim emotsionaalne maraton, on sellest raputusest üsna selgelt toibunud ning pannud planeerimatult talle osaks saanud avalikkuse tähelepanu hoopis ühiskonna hüvanguks tööle ning siinkohal saab "Kaardimaja" naiskaadrivägi omale hobujõudu veelgi juurde, kui mängu tuuakse ka esimene leedi.

Kui varem olen juhtunud märkima president Walkeri teatavat olemuslikku selgrootust ja autoriteedipuudust, siis Patricia ("Tricia") Walker (Joanna Going) midagi sellist kindlasti ei ilmuta ning tahaks loota, et ta tõuseb oma ametipositsioonile vastavalt ka "Kaardimajas" oluliseks tegelaseks, sest naistel on siin omi võitlusi pidada veel küll ja küll ning temas näib olevat parajalt tugevust.

1 KOMMENTAAR

n
Neti 27. märts 2015, 17:15
Vaataks need arvustuse laused nüüd ükshaaval ja rahulikult selge pilguga üle.
Juba pealkiri on keeleliselt vigane.

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee