Šokk: 28aastane kaaspiloot viis 150 inimest sihilikult surma (3)

Saksa lennukompanii Airbus A320 pardal oleks toimunud plahvatus. Lennuk lendas viimse hetkeni, kinnitas ta.

Kaaspiloot lukustas end kokpitti

Möödus veel mõni tund ja Eesti aja järgi neljapäeva öösel paiskas ajaleht New York Times välja tõelise pommuudise, mida keskpäeval kinnitasid ka Marseille’ ja Düsseldorfi prokuratuur.

Häälsalvestist saadud andmed viitavad sellele, et üks kahest lendurist (hiljem täpsustati, et piloot) lahkus kokpitist ega pääsenud sinna enam tagasi, teatas ajaleht viitega uurimises osalevale Prantsuse kõrgele sõjaväeametnikule.

Allika sõnul vestlesid piloodid lennu varases järgus sujuvalt ja rahulikult ning viskasid ka nalja. Seejärel saab helidest aru, et üks nendest lahkus kokpitist. Tagasipöördumisel jäi uks talle aga suletuks. "Mees väljaspool koputab kergelt uksele, kuid vastust ei saa," tsiteeris New York Times oma infoallikat.

Ka tugevamad löögid ukse pihta jäid vastuseta. Seejärel oli kuulda veel tugevamaid helisid. Nende põhjal tundub, et mees üritas ust maha lüüa, kuid edutult. Samal ajal oli kokpitis kuulda kaaspiloodi hingamist.

Motiiv on selgusetu

Eile keskpäeval kinnitasid New York Timesi versiooni nii Marseille’ kui ka Düsseldorfi prokuratuur. Nad ütlesid uurimistulemustele viidates, et kokpitis viibinud 28aastane kaaspiloot Andreas Lubitz ei avanud tualetis käinud piloodile kokpiti ust ja juhtis tõenäoliselt teadlikult lennuki mägedesse. Sisuliselt on see laiendatud enesetapp, sest ta viis koos endaga surma 150 inimest.

Germanwings teatas, et kaaspiloodil Andreas Lubitzil oli üsna vähe kogemusi – tema lennustaaž oli 630 tundi. Germanwingsi teenistuses oli ta alates 2013. aasta septembrist. Lendurihariduse sai ta Bremenis Lufthansa lennukoolis. Saksa politsei andmetel polnud Andreasel sidet terroristidega. Kaaspiloodi teo motiiv on esialgu selgusetu.

Andrease kodukoha naabruses Montabauris elav naine iseloomustas teda kui sõbralikku meest, kes tegi sageli tervisejooksu ja kelle suur unistus oli saada piloodiks. See unistus ka täitus, vahendab Rhein-Zeitung. Andreas kuulus aastaid ka lennuklubisse.

Õnnetuslennuki piloot oli kogenud Patrick S, kel oli seljataga üle 6000 lennutunni nii Lufthansa kui ka Germanwingsi teenistuses.

Uurijad kinnitasid eile, et vahetult enne lennuki sööstmist mägedesse oli kuulda reisijate karjumist.

Eeskirja järgi tohib piloot kokpitist lahkuda ainult tualetis käimiseks. Pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid USAs tugevdati lennuki kokpitiust oluliselt. See on rauast ja peab kaitsma ka püstolikuulide eest. Uks tuleb hoida üldjuhul suletuna. Kui näiteks lennusaatja soovib kokpitti siseneda, teatab ta sellest telefoni teel pilootidele, kes siis otsustavad, kas uks avada või mitte. Kui sisenemissoov jääb vastuseta ning on karta, et kokpitis valitseb hädaolukord, siis saab ust avada turvakoodi abil. Elektrisüsteemirikke korral avaneb uks automaatselt.

Seega, kui kokpitti jäänud piloodi tervisega oleks midagi juhtunud, siis oleks pidanud kokpitist vahepeal lahkunud piloot sinna turvakoodi abil ka tagasi pääsema. Kuna ta seda ikkagi ei suutnud, siis võib järeldada, et kokpitti jäänud kaaspiloot takistas teadlikult ukse avamist.

Ajalugu teab analoogseid juhtumeid

1999. aasta oktoobris võttis lennukompanii EgyptAir lend 990 Los Angelesest suuna Kairole. Lennukis oli tookord koguni kaks meeskonda ning 20 minutit pärast starti võttis juhtimise üle varumeeskonna teine piloot, kes esimese piloodi äraolekul seiskas mootorid ja autopiloodi. Tagasi kokpitti rutanud esimene piloot ei suutnud olukorda enam päästa ja Boeing 767 sööstis koos 217 inimesega Atlandi ookeani.

2013. aasta novembris kukkus Lõuna-Aafrikas alla lennukompanii Linhas Aéreas de Mocambique reisilennuk Embraer 190, mis oli teel Maputost Lusakasse. Pärast piloodi lahkumist kokpitist sulges kaaspiloot ukse ja juhtis lennuki koos 33 inimesega surma.