Eesti uudised

VIDEO | VIIVI LUIK KADRIORU PARGIST: "Seda on ikka raske vaadata!"

Mattias Tammet, 25. märts 2015 07:00

44 KOMMENTAARI

a
arulage/ 27. märts 2015 04:21
eesti l.ll ja eesti j.ba! kes neid jõuaks lahuta!
j
Ja kui ongi?/ 26. märts 2015 19:13
Kas sa peale isiklike teravuste ja kõrvalise ka tõstatatud teemadel oskad sõna võtta?
On sul üldse midagi tarka, konstruktiivset öelda?
r
ranno/ 26. märts 2015 19:04
Kriitika pole irisemine. Osutab väga õigetele "tõrvatilkadele".
k
kris/ 26. märts 2015 01:48
Kadrioru park on nagu üks suur potjomkini küla...ei ole ime kui seal toimuv teeb hingedele haiget.
m
markus/ 25. märts 2015 22:10
See Luik on vana iriseja. Ja ega ta ainult pargi pärast irise, ta püüab kaasa rääkida ka teistel teemadel. Kahju vaid, et mammi ei suuda oma kompetentsi tajuda.
v
vanaema/ 25. märts 2015 18:07
Niipea kui luuletajaproua kodumaale naases, nii üks igavene hala hakkas. Nüüd siis näitab oma kompetentsi parginduse alal. Ei tea, kas hakkab mingi uus üllitis ilmuma vöi tahab niisama püünele pääseda? Kadrioru park on minu lapsepõlve mängumaa ja loomulikult on prouale südamelähedasem tema kodumets. Proua Luik, mets ja park on kaks iseasja. Inglaselt küsitakse: "kuidas kasvatada džentelmeni?" "Dzentelmanni kasvatatakse 200 aastat enne tema sündi." Nii ka pargiga.
k
kah murelik/ 25. märts 2015 17:01
Kes on see otsustaja???? Ja miks seda salaja tehakse?
p
pr/ 25. märts 2015 16:59
Need puud või õigemini padrik kasvasid sinna nõukogude ajal, enne seda oli regulaaraed. Park ei ole mets ja pargis peabki oleme rohkem valgust ja õhku. Asjatundjad teevad oma tööd ja ärgu muud kingsepad ja suleneitsid mingu sinna targutama, et nemad teavad paremini. See oli enne kole, pime ala, kuhu inimesed eriti jalutama ei kippunud.

p
pr/ 25. märts 2015 16:59
Need puud või õigemini padrik kasvasid sinna nõukogude ajal, enne seda oli regulaaraed. Park ei ole mets ja pargis peabki oleme rohkem valgust ja õhku. Asjatundjad teevad oma tööd ja ärgu muud kingsepad ja suleneitsid mingu sinna targutama, et nemad teavad paremini. See oli enne kole, pime ala, kuhu inimesed eriti jalutama ei kippunud.
e
eimi/ 25. märts 2015 15:31
Luulelised ˇloodusesõbradˇ ei mõtle, et looduski on ajalik, meie imetleme kunagi istutatud puid, mis on nüüdseks oma aja ära elanud ja ohtlikuks saanud, meie kohus on uus park rajada, et ka tulevukus oleks kellelgi võimalus seda imetleda. Ja alleel ei saagi üksikud puid vahetada, kuna suurte ja vanade vahel jäävad väikesed istikud ainult kiduma.
Las selliseid asju otsustavad siiski spetsid, pealegi kui seal lööb kaasa kohalik pargiselts.
j
Jõgevamaalane/ 25. märts 2015 15:04
Seda on tõepoolest raske vaadata, ümberringi pole ühtegi metsa jäänud, ainult võsastuvad raiesmikud.
b
betoonkraavid/ 25. märts 2015 14:54
Isiklikult teeb murelikuks need betoonkraavid(vee ära jooks) ,kus pole ainsatki piiret! Arusaadav,et tāiskasvanud inimene näeb,kus ta oma sammud seadma peaks,kuid 2-3 aastane võib oma kõrguselt mitte isegi tajuda,et jalge ees võib olla "süvik" Lapsevanema kohus on last jālgida,kuid Leian,et raske ei oleks panna mööda "āravoolukraavi" meetrine nikerdatud aed,mis kaunistaks nii parki,kui hoiaks ära halvima... Ka lapsevanem võib hetkeks kaotada valvsuse!
i
ise nägin, kui umbes kahene astus kraavi äärisele vett kaema/ 25. märts 2015 19:37
oleks ta betoonäärisele astumise asemel komistanud sellele, oleks ........
issi-emme vestlesid omavahel. Tahtsin röögatada, aga sain pidama, laps oleks ehmunud.
t
teadja.😦/ 25. märts 2015 14:07
Miks puud maha võetakse on selles, et saemees tahab hirmsasti saagida, jahimees tahab hirmsasti loomi küttida, lihunik tahab hirmsasti loomi tappa. 30aastat tagasi oli nii loomi,linde kui ka puid rohkem.
a
alle/ 25. märts 2015 13:43
V.Luik kui poetess muidugi pärl. Ka tema Varjuteater ja Seitsmes rahukevad võtavad lugedes lausa võhmale, nii palju kõrgkultuuri õhkub neist. Inimesena? Ei tea, ei tunne. Tean. et andis intervjuu Eesti Naisele, kus teatas, et naine ei saa kaht asja korraga edukalt teha - last kasvatada ja kirjandust luua. Nii neh. Nii tõmbas ta vee peale E. Niidule, Tunglale. Tiia Toometle ja paljudele teistele, kas või Koidulale, kes on suutnud nii lapsed saada-kasvatada kui ka luulet ja proosat luua. V. Luik Itkeb puude pärast. Ematunded tuleb ju kuhugi suunata.
n
naine 69/ 25. märts 2015 12:55
Aga sinna, kus Viivi Luik parasjagu seisab, peab ju vana projekti kohaselt tulema prantsuse stiilis park. Ja see on regulaarpark. Selline oli lossi juurde omal ajal ette nähtud. Kanalid on seal juba valmis. Eks sellest väljapoole jääb inglise stiilis looduspark. Projekt on Kadriorus üleval.
p
Peeter/ 25. märts 2015 11:41
Park on tõesti kest ära! Praegu, märtsis, pole isegi ööbikuid. Jaanuaris polnud ühtegi kuldnokka ja pelikane pole juba aastaid näinud.

e
endine elanik/ 25. märts 2015 11:29
Täiesti nõus. Nii 10 aasta eest kolisin Kadriorust minema, üheks põhjuseks see, et ei suutnud vaadata, millist lageraiet seal tehti ja oli näha, et see jätkub. Vanu puid euroopalikus maailmas väärtustatakse ja hoitakse, meil aga hävitatakse. Alles hääletasid inimesed Orissaare tamme poolt, miks seda ei soovitata maha raiuda? Kadriorus on hävitatud mitmeid vanu, väärtuslikke, täiesti terveid puid. Mis õigusega üks Räpina aianduskooli haridusega kodanik hävitab hindamatut rahvuslikku vara? Mitu Peetri majamuuseumi juures kasvanud võimast ja täiesti tervet tamme võeti maha, kuigi legendi kohaselt oli tsaar ise need istutanud. Viivi, ööbikud ei laula pargis enam, sest põõsaid pole. Ka öökull ei huika enam ammu Kadrioru pargis, sest vanu, õõnsaid puid ka pole. Kõik hävitatakse ühe kliki rumaluse tõttu ja linnakeskkond vaesustub.
n
No/ 25. märts 2015 11:48
Kui Räpina Aianduskool ( väga hea kool kusjuures ) mainitud, siis oleks võinud ju Tampere Ülikooli ka ära nimetada. Ja miks peaks kellegi meelest üks aiandusalase haridusega inimene põhjendamatult elujõulisi puid hävitama ?
t
tead/ 25. märts 2015 17:08
Millest sa räägid? Euroopas ei näe lossiparkides sellist korrapärasatu pimedat padrikut mitte kuskil. Kõik on väga korralikult pügatud, valgusküllane ja joone järgi. Metsadest raiuti Euroopa lagedaks juba keskajal. Meil on metsikut metsa küll ja küll ning pole mingit vajadust pargis metsikust viljeleda. Need puud kasvasid sinna nõukogude ajal, mil parki enam ei hooldatud. Enne seda oli puudeta väga korras ja regulaarne peenardega ala. Nii oleks see õige ka taastada.
v
Võtmesõnaks/ 25. märts 2015 21:30
ongi kahjustunud puude vahel kasvavad elujõus tammed! Enamus parke on tammedest puhtaks raiutud sest tammepuit maksab kulla hinda.
v
Välismaal õige, kodumaal valesti/ 25. märts 2015 11:18
Vaevalt sai tähtsa välismaal töötanud ametniku luuletajavaimuga abikaasa Eestisse, kui hakkab see ohkimine, kui koledad ja lollid siin kõik on ning kui valesti kõik tehakse. Tõusiku tüüpi jutud.
s
seda, et / 25. märts 2015 11:26
vikipeediast -Tunnustused
1986: Eesti NSV teeneline kirjanik
1986: A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Seitsmes rahukevad")
1988: Juhan Liivi luuleauhind
1992: Eesti Vabariigi kultuuripreemia
2000: Valgetähe III klassi teenetemärk
j
Jah/ 25. märts 2015 12:39
ei ole kõigest 'tähtsa välismaal töötanud ametniku luuletajavaimuga abikaasa'.
p
Peeter Esimest/ 25. märts 2015 11:17
on Tallinna vaja. Paneks matsid tööle ja laseks uue pargi istutada
k
Kurb/ 25. märts 2015 11:17
kui tuntud tegelane sekkub asjatundjate töösse ning teeb maha nende valjalikke ettevõtmisi. Kuidas oleks, kui arboristid hakkaksid kirjanduskriitikuiks - lugeda ja kirjutada oskab ju iga kõrgharidusega botaanik. Ning ilukirjandus ongi vahel veider, koguni vastuvõtmatu.
l
Loodusest/ 25. märts 2015 11:14
Kes nägi viimati metsjänest? Vanasti oli neid pikkõrvasid igal pool kevadel ringi hüppamas. Kiivitajaid kohtab mõnda üksikut. Konnapäästmise aktsioon maanteedel on mõttetu sest toonekured pistavad suvel kõik elava nahka.
p
pargis/ 25. märts 2015 10:51
ei ole ühtegi maas pesitsevat lindu. Koerad-kassid teevad oma töö korralikult...
k
kodanik/ 25. märts 2015 10:16
Haritud naine aga ikka on vaja vinguda-----------kas luulekogu tulemas???
e
Eestlane/ 25. märts 2015 11:52
Kodanik võiks oma keelekasutust jälgida elik kaaskodanike austada!
d
Dr. Vaim/ 25. märts 2015 09:33
Oh seda pidevat pilli ja vigade otsimist. Kui me igaüks teeks kuidagi oma asja ja ei koogutaks teistel koguaeg seljataga, siis oleks lihtsam teha. See töö, mis Ain Järve on Tallinna parkides aastatega oma meeskonnaga teinud, on raske hinnata.

k
kohalik/ 25. märts 2015 09:32
Viivi kurtis ka eelmine kord kui allee ääres puid asendati. Aga parki tuleb ikka aeg-ajalt uuendada ega see mingi ürgmets ole kus kõik mis kukub jäetakse maha vedelema. Park on mere lähedal, tormidele avatud ja seepärast murdumisohtlikud puud tuleb kiiremini kõrvaldada kui mõnes kõrvalises kohas. Ootan pikisilmi millal lossi eest see liigtihe mets asendatakse barokkpargiga nagu plaan oli.
n
Nipik/ 25. märts 2015 09:14
Kunagi olid ka need vanad jurakad peenikesed vitsad. Pole mingit probleemi, ainult kiiremini peaks uued vitsakesed jälle maha istutatud saama!
k
Kui/ 25. märts 2015 09:08
puud oleks ää määndunud, oleks alles jäänud betoonist Estonehenge
A
./ 25. märts 2015 08:56
Age teeb oma töö. Puud ei ole igavesed. See, mida Kadrioru pargis viimasel aastakümnel tehtud on, on tänuväärne. Kui aastaid oleks parki korrapärraselt hooldatud, siia ei peaks praegu nii drastilisi otsuseid tegema. Kui kännustki on näha, et puu on betoneeritud, siia mida sellest veel loota on - loomulikult läksid ööbikud minema. Istutatakse uued puud
t
troll/ 25. märts 2015 08:51
ja maha voetud puust, millest kindlasti osa on kolbulik, tuleb panna taaskasutusse. nendest tulek teha istepingid pargis jalutajatele. lastele moned kiiged. lillepoti alused vmt. maksimaalselt tuleb taaskasutada. see oleks nii ilus
a
25. märts 2015 09:12
Anna minna, kes Sind ikka keelab.
t
troll/ 25. märts 2015 08:50
jah, see peegeldab meie yhiskonna yldist mentaliteeti. niioelda vana ei kolba, vaja minema visata, uus asemele. selle asemel, et vaartustada vana ja veel kolblikku. vana tuleb hoida ja vaartustada nii kaua kui moistlikult voimalik
r
raasiku memm/ 25. märts 2015 08:47
vanad inimesed ka reostavad linna pilti arboristid teavad kõik ikka maha
m
25. märts 2015 09:59
Mina, vanainimene, olen sinuga ühel meelel, aga näed, paljud sarkasmist aru ei saa.
a
arborist/ 25. märts 2015 08:38
Tänassilma kandis on metsa veel küll, lenda sinna, aga linnapark ei ole siiski mets ja seda tuleb hoolega hooldada

a
allanraadik@gemail.gom/ 25. märts 2015 07:59
Asjatundmatu jutt. Seest tühjad puud on ohtlikud. Betoneerimine on ajutine lahendus. Paratamatult tulevad vanad puud maha võtta ja noored juurde istutada. See vahepealne aeg ei ole silmale ilus aga midagi ei ole parata. Arboristid tunnevad oma tööd.
h
heh/ 25. märts 2015 14:18
Eks näis, kui kauaks seda parki üldse on, kui USA saatkond tahab läbi selle oma krundile sissesõiduteed ehitada.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee