Eesti uudised

Mis juhtub, kui valitsuskõnelused ebaõnnestuvad? (33)

Juhan Haravee, 21. märts 2015 08:00
Ühisosa otsides: vabaerakondlased reformierakondlastega tõtt vahtimas. Kes enne silma pilgutab või naerma hakkab, peaks olema mängust väljas.
Poliitikud: läbirääkimiste ajal pole sünnis varuvariantidest rääkida.

Valitsuskõnelused kulgevad omasoodu aeglases tempos ja olulisi kokkuleppeid pole näha. Õhtuleht päriski konsultatsioone pidavalt neljalt erakonnalt, mis saab edasi ja kas kõneluste ebaõnnestumisel on varuvariante, et toimivat valitsust luua. Näib, et kõnelustega tahetakse siiski nendeta edasi minna.

Samal teemal

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Remo Holsmer: "Praeguses julgeolekuolukorras on Eestile olulisim võimalikult kiiresti moodustada hästi toimiv valitsus. Pole mõistlik jäiku positsioone võtta. Keskendume ühisosa leidmisele. Meie lähtekohaks on valimistel saadud toetus langetada tööjõumakse ja sündimuse tõstmiseks suurendada lastetoetusi kolme ja enama lapsega peredel. Millistes konkreetses positsioonides lõpuks kokku lepitakse, näitab aeg."

Varuvariante ei paista Reformierakonnal olevat, sest peaminister Taavi Rõivas on taas välistanud koostöö Keskerakonnaga.

Sotsiaaldemokraatide peasekretär Indrek Saar: "Praeguseks ei ole konsultatsioone keegi katkestanud, vaid püütakse leida võimalusi, kuidas nendega mõistlikus tempos ja tulemuslikult edasi liikuda. Loodetavasti õnnestub Taavi Rõivasel valitsuskoostöös siiski lähiajal kokku leppida. Iga koalitsiooni sündimise ja toimimise eelduseks on kõigi osapoolte siiras tahe sellesse koalitsiooni kuuluda ja panustada. SDE sooviks valitsuses näha Vabaerakonda, sest valijad väljendasid tahet näha valitsemas ka uut jõudu. Kuid valimised võitis Reformierakond ja tal on õigus teha esimene katse valitsust moodustada, kutsudes laua taha need erakonnad, keda ta näeb oma valitsuspartneritena."

IRLi esimees Urmas Reinsalu: "Eesti huvides on tugev ja reformisuutlik valitsus. Me lähtume sellest konsultatsioonidel valitsuse moodustamisel. Tähtis on, et põhimõttelistes küsimustes saavutatakse selge poliitiline kokkulepe, siis on kindlus, et seda plaani on võimalik ka tegelikult ellu viia. Hetkel põhimõttelistes küsimustes tõesti kokkuleppeid ei ole."

Vabaerakonna esimees Andres Herkel: "Kuni need läbirääkimised käivad, ei ole minul küll ilus hinnata mingite muude kombinatsioonide tõenäosust. Meie jaoks on oluline demokraatiapakett, eriti erakondade rahastamise vähendamine ja ümberkorraldamine. Maksuküsimustes tahame kindlasti hinnata Reformierakonna pakutava lahenduse realistlikkust ja jätkusuutlikkust. Praegu ei ole me selles kindlad, kuid ootame ära."

EKRE: varuvariant on Keskerakond

Väikese lisandusena – näib, et varuvariandi kohta on oma arvamus ainult riigikogu väikseimail parteil EKRE-l. Aseesimees Martin Helme: "Olukord muutub kiiresti ja et me saame infot küllaltki kaude, siis on läbirääkimiste seisu kõrvalt raske hinnata. Tundub siiski, et kõik neli osapoolt sooviks tegelikult valitsuses olla ja käib teatav närvidemäng, et kes esimesena oma positsioonides järele annab.

Kõige ilmsem kombinatsioon, kui nelikliidust midagi välja ei tule, on ikka Reformi ja Keski kaksikvalitsus. Nüüd, kui Savisaar on mängust väljas, saab Reform oma kõrge puu otsast alla ronida ja öelda, et nad saavad küll koostööd teha. Iseküsimus on, kas Keskerakond on sellest huvitatud. Neil on paremaidki võimalusi. Sarnaselt Reformile võib ta meelitada enda valitsusse kaks või isegi kolm väiksemat fraktsiooni. See kõik sõltub sellest, mida nad on nõus teistele pakkuma.

Agu Uudelepp: kõnelused on kahe mõttekrambi taga kinni

Kommunikatsiooniõppejõud Agu Uudelepp: "Praegu paistavad koalitsioonikõnelused olevat kinni peamiselt kahe kännu või mõttekrambi taga.

Esimene on, et kuni kas või üks asjaosaline arvab endal olevat mingeid eriõigusi, ei tule üksmeelele jõudmisest midagi välja. Lahenduseks saab olla vaid see, et kui üks erakond paneb mingi teema arutelu välistaval moel lauale, võivad seda teha ka kõik ülejäänud. Siis vaadatakse, kas on võimalik kõike seda teha või on teemad vähemalt osaliseltki üksteist välistavad. Kui on välistavad, siis on kaks lahendust. Esimene on see, et kõik võtavad kustutuskummi kätte ja hakkavad oma punaseid jooni lühemaks ja õhemaks nühkima. Teine on see, et tunnistatakse ausalt: selle seltskonnaga pole võimalik koos edasi minna ja lõpetatakse vastastikku ajaraiskamine.

Teine mõttekramp on see, et valijat peetakse ainulubadusekummardajaks. Arvatakse, et kui nüüd mingi kindel asi jääb koalitsioonileppesse panemata ja lähiajal tegemata, siis valija niisuguses koalitsioonis osalemist ei andesta. Puhas "kas kõik või mitte midagi" lähenemine, mis ei vii lahendustele. Kujutage ette, kui neli lapsevanemat arutaks, kuidas ühises kapis olevaid riideid oma nelja lapse vahel jagada. Üks lapsevanem pistaks karjuma, et kui tema neid punaseid sokke oma põnnile kohe jalga ei saa, siis käib tema laps järgmised neli aastat alasti! Enesekeskne, vastutustundetu ja tupikusseviiv käitumine, millest kaotaks ainult ta ise ja tema laps. Täpselt nagu kaotavad selle erakonna valijad, kes põhimõttekindlalt jääb neljaks aastaks opositsiooni ja järelikult ei täida mitte ühtegi oma lubadust.

Nelja erakonna koalitsiooni sünni eelduseks on järelikult see, et esmalt reserveeritakse kõigile partneritele täpselt sama palju lugupidamist kui iseendale ja teiseks antakse endale aru, et jonnimine aitab küll pidada ennast mõnusalt meelekindlaks inimeseks, kuid valijate huvid jäävad niimoodi laokile."

Andreas Kaju: mingu aega rohkem, aga tulemuseks olgu väärt valitsus

Suhtekorraldaja Andreas Kaju: "Harva on nii, et kõige tõenäolisem poliitiline areng ja ühiskonna vaatenurgast kõige soovitavam stsenaarium langevad kokku. Aga just selline on seis praegu, kus neli partnerit – Reformierakond, IRL, SDE ja Vabaerakond – on nii ühiskondliku surve tõttu kui enda tahtejõu toel veel koos, kuigi on raske. Neljakesi ongi raske läbirääkida, seetõttu mina isiklikult ei ole rahuliku tempo pärast sugugi frustreerunud. Rohkem kui miski muu huvitab mind kui kodanikku ja minu ettevõtjatest kliente selle koalitsiooni programm: kas see tuleb tulevikku vaatav, innovatiivne ja ettevõtjasõbralik. Usun, et nendes läbirääkimistes on veel palju sisulisi ideid peidus ja hea meelega võime ühiskonnana veidi kauem oodata, et tulemus oleks parem. Päeva lõpuks on Eesti rahval ükskõik, kas kultuuriminister on reformierakondlane, sotsiaaldemokraat, isamaalane või vabaerakondlane – tähtis on selle valitsuse poliitika.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee