Eesti uudised

SUUR UNISTUS: mida ma teeksin, kui saaksin riigikogu liikme palka? (43)

Maarius Suviste, 21. märts 2015 08:00
Tõrvas elav Leili.Foto: Aldo Luud
Klienditeenindaja: rahvasaadiku palgaga saaks elada normaalset elu.

Kahe lapse ema: aitaksin vanemaid ja läheksin reisile.

Kõigepealt teeks hambad korda. Tahaks päris oma kodu. Maja vajaks soojustamist, uusi aknaid ja katust. Autot oleks vaja, sest bussiliiklus on maal nagu on. Kindlasti aitaks vanemaid. Lapsi tuleks toetada. Tahaks kas või kordki elus minna soojale maale.

Samal teemal

Need on vaid mõned nende inimeste soovid/unistused, kes näevad riigikogu liikme palka sama hästi kui oma kõrvu.

Küsisime Eesti inimestelt, mida nad teeksid, kui saaksid homme riigikogu liikme palka. Kuhu nad raha investeeriks, mida ostaksid, millised võlad ära maksaksid. Ja loomulikult ei saanud jätta küsimata, kuidas siis elu välja näeks, kui rahvasaadiku palka saaks iga kuu ja nii neli aastat järjest.

Riigikogu esimehe palk on 5330 ja lihtliikmel 3464,5 eurot (miinus maksud). Niisiis võtame kuldse keskteena umbes 4000 eurot. Ja muidugi ei saa jätta mainimata, et saadikutele on ette nähtud kuluhüvitis kuni 30% palgast. Mis tähendab 1039,35 eurot.

Rahvasaadikute palgad

Riigikogu esimees 5330 eurot

Riigikogu aseesimees 4530

Komisjoni esimees 4530

Fraktsiooni esimees 4530

Komisjoni aseesimees 3997

Fraktsiooni aseesimees 3997

Riigikogu tavaliige 3464

Riigikogu liikmele hüvitatakse kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% tavaliikme ametipalgast ehk 1039,35.

Rahvasaadikute lahkumishüvitis

Riigikogu liikme volituste lõppemise korral makstakse talle ühekordset hüvitist.

Kui ta oli riigikogu liige vähemalt ühe aasta, makstakse hüvitisena summa, mis on võrdne riigikogu liikme kuue kuu ametipalgaga. Kokku seega 20 787 eurot.

Kui riigikogu liige osutub valituks riigikogu järgmisse koosseisu, makstakse talle hüvitisena summa, mille suuruseks on riigikogu liikme ametipalk vastavalt riigikogu eelmise koosseisu volituste lõppemise päeva ja riigikogu uues koosseisus ametivande andmise päeva vahele jäävate päevade arvule.

Külavanem: kui saaks, teeks külamaja kohe korda

"Kui meile kui külaseltsile peaks ühel päeval keegi teatama, et saame 4000 eurot, siis kindlasti hakkaksime tegema külamaja korda: puuriks uue kaevu, tooks vee sisse, vahetaks aknad, paneks uue katuse ja uue põranda. Ja nii tuleks teha, et vana hea külahõng ära ei kaoks," räägib Järvamaa Kareda valla Esna külavanem Ene Mikk.

"Kui ise saaksin selle palga, siis investeeriksin oma kodu remonti. Kindlasti tahaks vooder vahetamist, osad aknad on vahetamata."

"Kõike korraga ei jõua – vahepeal peab raha korjama," tunnistab külavanem.

"Praegu ongi kõik jäänud raha taha, nii koduses elus kui ka külamaja puhul. Oleme ausad: kui külamaja puhul kirjutamegi mõne projekti, siis on vaja omaosalust, aga meil tõsiselt selliseid võimalusi ei ole."

Aga kui saaks iga kuu riigikogu liikme sissetulekut ja nii neli aastat järjest?

"Mina või? Nii palju! Oh, issand!" naerab Ene Mikk säärase küsimuse peale.

"Ma ei ole sellise nurga alt isegi mitte mõelnud. Kui nii suure summa saaks, siis esimese ehmatusega ei oskagi seisukohta võtta – siis peab võtma istekoha. Aga ma jääksin pärast seda pensionile, sest siis on nii palju raha, et elan elupäevade lõpuni vabalt ja lahedalt ära. Kindlasti panustaksin ka külamajja. Sellest rahast oleks piisavalt."

Võrumaa majaomanik: kuus hoonet vajavad uut katust

Võrumaal Sõmerpalu vallas elav majaomanik Kalle teab, mida ta teeks, kui saaks riigikogulase palka: "Paneksin majale uue katuse. Too ongi põhiline. Mul on mitu hoonet, kuus katust oleks vaja ära vahetada – praegu on peal too veneaegne eterniit. Kui võtaks ette, siis teeks kõik ära. Aga sellist raha ei ole, et kõik ära teha. Vaat nii on olukord."

Kalle ostaks ka uuema auto. "Ehk oleks ühte ja teist veel vaja," ütleb ta, et kõik ei tulegi kohe korraga meelde.

Rääkides riigikogu palgast, arutleb Kalle, et kõige hullem on see, et lahkuvatele saadikutele makstakse veel ka lahkumishüvitist. Vähemalt aasta riigikogus töötanud saadik saab kompensatsiooniks poole aasta palga. "Eks ta palju ole küll võrreldes lihtinimesega," arvab ta.

Osa seniste riigikogu liikmete puhul on loetud päevade küsimus, kas valimiskomisjon jõuab valimistulemuse välja kuulutada enne või pärast aasta möödumist. Aasta tagasi 27. märtsil tulid sotsiaaldemokraatide ridadest Taavi Rõivase valitsusse läinud ministrite asemel riigikokku Barbi Pilvre, Etti Kagarov ja Tiit Tammsaar ning 28. märtsil asendusliikmete asendusliikmed Tatjana Jaansoni ja Maimu Berg. Valitsusest välja kukkunud IRLi ministritest ei osutunud tagasivalituks Siim-Valmar Kiisler, kelle aasta riigikogu liikmena täitub samuti 27. märtsil. Aasta eest 7. aprillil tuli Tartu linnapeaks läinud Urmas Klaasi asemel riigikokku reformierakondlane Aivar Rosenberg.

Tõrva pensionär: aitaksin tütart elamise ostmisel

"Iga kuu saan pensioni 273 eurot. Ja pean sellega ära maksma kommunaalarved, elektri, ravimid, söögi – kõik, kõik, kõik. Kommunaalid olid peaaegu 200, iga kuu läheb rohtude peale 26 eurot. Midagi ikka alles jääb, näljas ma ei ole. Võlgasid mul õnneks ei ole, jumal tänatud," ütleb Tõrvas elav Leili (83).

"Suvel saab kokku hoida, ega ma muidu välja ei tuleks. Pead sellega hakkama saama, mis on. Aga nüüd olengi hädas. See maja, kus ma elan, on vana, torustik hakkab läbi jooksma. Ootan nüüd, millal tuleb torustiku vahetaja. Kes seda teab, mis see veel maksma läheb!" ohkab ta.

Kui ta saaks hommepäev riigikogu liikme sissetuleku, annaks ta selle tütrele. "Sellepärast, et tütar tahab endale Haapsallu elamist. Nad korjavad praegu abikaasaga seda raha kokku," mainib Leili.

Tema abikaasa suri 20 aasta eest ja sestsaadik on ta üksinda. "Kahekesi oli kergem, aga nii kui üksi jäin, hakkas raske. Teate, ma ei ole 10 aastat ühtegi riiet ega hilpu endale osta saanud! Kõik on need, mis vanasti olid."

Leili oli 26 aastat laudatööl ("Kõik oli käsitsi!"), nüüd on tervis läbi. "Vaene inimene peab ikka omadega ise läbi ajama. Häbematus, et pensionid on nii viletsad! Kuidas sai ennast tööga tapetud, et see riik üldse üles jäi! Ja see on nüüd suur tänu minusugusele vanainimesele. Elus on nähtud kõike, aga sellist asja, nagu praegu on, ei ole varem olnud."

Arutleme Leiliga, et paljud, väga paljud tööinimesed ei saa nii palju palkagi, kui riigikogu liikmetele on ette nähtud iga kuu kuluhüvitist. Samuti jõuame tõdemuseni, et rahvasaadiku palk peaks olema seotud üleriigilise keskmise palga või miinimumpalgaga.

"Töölkäijatel peaks olema suurem miinimumpalk, kui praegu on. Kui minu pension oleks samuti 390 eurot, siis teate, ma saaksin hakkama ja tuleksin ilusti lauluga läbi," ütleb Leili.

Kahe lapse ema: ostaksin päris oma kodu

"Ei olegi selle peale mõelnud, kui mul oleks korraga nii palju raha. Paneb mõtlema," ütleb Tõrvas elav kahe väikese lapse ema Mari-Liis.

"Nii palju variante on, mida selle rahaga teha. Esmapilgul ei oskagi kohe öelda."

Ta mõtleb viivu. Siis teatab, et kindlasti maksaks ära osa autoliisingust. Teise variandina läheks ta koos neljaliikmelise perega soojale maale. "Kes ei tahaks kas või korra puhata sellest Eesti kliimast," lausub noor naine, kelle unistustemaa on Hispaania.

Kogu raha Mari-Liis reisi alla ei paneks, jätaks alles, sest: "Kindlasti toetaksin vanemaid ja vanavanemaid. Nemad on mind üles kasvatanud. Nende aitamine on väga oluline."

Kui ta saaks riigikogulase palka iga kuu ja nii neli aastat järjest, siis ta teab, mida teha: "See oleks väga hea. Siis ostaksime päris oma kodu. Maja. Nende palkade juures, mis praegu on, ei anna ju midagi teha. Hea, kui maksud makstud saab. Kui peres on kaks rahasissetulekuallikat, saab hakkama. Aga üksinda kahe lapsega… ma ei kujuta ette."

4000 eurost õnnestuks ka märkimisväärselt säästa: "Kui palju sa ikka laristad. Samas öeldakse, et mida rohkem raha, seda rohkem laristad. Mida vähem, seda vähem saad ka laristada."

Mari-Liis arutleb, et kui ühel hetkel on väga palju raha, siis võib omakorda tekkida probleem, kuhu see panna. "Praegu ei ole midagi, kuhu panna. Ja kui on, siis ei oskagi kohe öelda, mida ära maksta või kuhu investeerida," muigab ta.

Külamees: kodu vajab soojustamist ja uusi aknaid

"Unistada võib ikka: uus katus, soojustus, uued aknad. Maja peal oleks tööd oi kui palju! Peaasi, et raha oleks," ütleb Valgamaal Helme vallas Ala külas elav Villu (74), mida tema kohe ära teeks.

Villu lõpetas töölkäimise 69aastaselt. "Praegugi veel kutsuti tööle tagasi, olen mehaanik, aga ütlesin ära: kodus on nii palju tegemist."

Ta arvab, et riigikogu palk riigikogu palgaks, aga kui tööinimene saaks kodukandis 700–800 eurot või pensionär pensioni 500–600 eurot, oleks enam-vähem.

Pensionärist naabrinaine Malle muigab kõrvalt: "Elu on ilus: hõõrud sendikesi näppude vahel ning mõtled, kas võid osta või mitte."

"Mu tütar käib koolimajas koristajana tööl. Ta saab miinimumpalka," lausub Villu, et nii nagu paljud vanemad, nii aitab ka tema oma tütart ja kaht lapselast.

Malle sõnul elab pensionär kuidagi ära, aga kes maal on ilma tööta ja kui peres on lapsed ka veel, siis: "See on täitsa lõpp. See on kõige hullem asi."

Ikka ja jälle kisub jutt riigikogu palga peale.

Malle: "Ma ei saa aastaski nii palju kokku kui nemad ühe kuuga!"

Villu: "Teine asi on see, et nad käivad istumas ka igasugustes nõukogudes. Sealt tuleb suur palgalisa. Pluss oma ettevõtted ka veel."

Maamees Põlvamaalt: kõigepealt ostaksin uuema auto

"Auke on nii palju, mida vaja parandada," ütleb Põlvamaal Veriora vallas Pahtpää külas elav Lembit, mida tema riigikogulase sissetulekuga ära teeks.

Esimese asjana ostaks ta uuema masina, sest praegune sõiduauto on tal 16 aastat vana. "Masinat on maal hädasti tarvis, sest bussiliiklus on nagu on – tollega ei saa alati, kui on kusagile kellaaja peale vaja minna," lausub maamees.

Järgmise asjana remondiks Lembit kõrvalhoone ära, mis seni on kannatanud rahanappuse pärast. Samuti ostaks ta siis kõik vajalikud ravimid ära.

"Väljaminekuid on oi kui palju, aga sissetulek praktiliselt null," tunnistab Lembit ega mõista seadust, mis annab Toompealt lahkuvatele saadikutele lahkumishüvitise kaasa: "Ta läheb töölt ära ja saab tohutu raha kaasa. Mis erilised inimesed need riigikogu liikmed sellised on?"

Taagepera elanik: lapsi on ka vaja aidata

"Mul on neli poega ja kaks tütart," lausub Valgamaal Taagepera külas elav pensionär Ilmi-Heidi.

"Kõige suurem töö seisab raha taga: maja remont. Maja seisab tühjana. Seal ei saa elada, seal peab remonti tegema. Selleks aga raha ei ole. Laenu ka ei tohi võtta, järsku juhtub midagi, ei jõua maksta – siis võetakse ju kõik käest ära. Mina elan korterelamus ühetoalises korteris, üks poeg elab maja teises otsas samuti ühetoalises korteris. Suurema korteri peale oleme ka mõelnud."

Need oleksid kõige olulisemad unistused, kuhu ta paigutaks need tuhanded eurod, mida ta saaks juhul, kui ühel päeval hakkaks pangakontol olema riigikogulase palk. Ja nii iga kuu, miks mitte lausa neli aastat järjest. "Kes ei oleks sellisest rahast unistanud?" küsib ta.

Kindlasti aitaks ta oma lapsigi. "Lastele annaksin ka raha, neid on vaja aidata, näiteks elamispinna saamisel. Olen neid aidanud, olen enda söögirahast neile andnud," ütleb Ilmi-Heidi.

Klienditeenindaja: hambaraviks 2200 eurot

"Loogiline, et unistad sellisest summast. Kes ei oleks unistanud," tunnistab Valgamaal Põdrala vallas Pikasilla külas asuva tankla klienditeenindaja Laine.

Kindlasti investeeriks ta hambaravisse. "Ma tean, et kui suu korda teha, läheb see mul maksma 2200 eurot. Kohe läheksin ja laseksin hambad korda teha, kui see raha oleks olemas."

Kui saaks riigikogulase palka iga kuu, siis: "Arvan, et saaksin elada normaalset elu. Saaks ka kodu heaks palju asju ära teha. Suudaksin elamist remontida. Talvel oleme praegu korteris, suvekuudel maamajas. Selles see viga ongi, et raha ei ole – kui remont oleks tehtud, elaksime majas kogu aeg."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee