Maailm

Putini angaaris on lennukeid nagu sipelgaid pesas (8)

Allan Espenberg, 21. märts 2015, 08:00
Boeing 747-8 Foto: Reuters / Scanpix
Kõik on kuulnud Ameerika Ühendriikide presidendi lennukist, mida teatakse esijoones hüüdnime või kutsungi Air Force One järgi. Seejuures võib seda nimetust kanda mitu lennukit, olenevalt sellest, millises lennukis ametisolev USA president parajasti viibib. Teiste riigijuhtide lennukite kohta teavad lugejad aga tõenäoliselt tunduvalt vähem.

Maailma kõigi riikide juhid – presidendid, kuningad ja peaministrid – vajavad oma töökohustuste täitmiseks kiireid turvalisi lennumasinaid. Riigipeadele tellitakse lennukeid tavaliselt maailma prestiižseimatest tehastest, kuid enne kliendile kättetoimetamist muudetakse neid tavalennukitega võrreldes veelgi ohutumaks ja varustatakse mitmesuguste lisaseadmetega, näiteks erisidevahenditega. Seejuures lennukite maksumusele enamasti tähelepanu ei pöörata – kehtib põhimõte, et lennuk oleks maksimaalselt turvaline.

Samal teemal

Vene erilennusalk Rossija

Venemaal lennutab kõrgeid riigi­tegelasi erilennusalk Rossija (Специальный лётный отряд «Россия», СЛО), kes allub presidendi asjade valitsusele. Nende lennukitega võivad Vladimir Putini kirjalikul loal sõita peale tema ka peaminister, parlamendikodade juhid, konstitutsioonikohtu esimees, peaprokurör, presidendi administratsiooni ülem, välisminister jt.

Praegusel hetkel kuulub lennusalka arvatavasti 58 reisilennukit ja helikopterit, teistel andmetel 59 lennukit ja 19 helikopterit. Arvatavasti seepärast, et ametlikult pole lennupargi suurust avalikustatud. Kõik õhumasinad on mõeldud reisijatele, sest kaubalennukeid SLO koosseisus pole. Nendest suurem osa on Venemaa päritolu (An-148-100E, Jak-40, Mi-8, Tu ja Il-i eri modifikatsioonid), kuid on ka välismaised (neli helikopterit AgustaWestland AW139, kaks reaktiivlennukit Dassault Falcon 7X ja kaks Airbus A319-115). Tänavu jaanuaris teatas presidendi asjade valitseja Aleksandr Kolpakov, et välismaa õhumasinad tahetakse lennusalga koosseisust lähiajal välja jätta.

Putini vedamiseks on ette nähtud 20 õhusõidukit (11 lennukit ja 9 helikopterit), kuid peamiseks presidendilennukiks on kujunenud laiakereline neljamootoriline reaktiivreisilennuk Il-96-300PU, mille viimased tähed tähendavad juhtimispunkti ehk eriside olemasolu. Teist samasugust lennukit kasutab peaminister Dmitri Medvedev.

Tänavu märtsi keskel teatati ajakirjandusele, et käesoleva aasta lõpuks täieneb erilennusalk üheksa uue kodumaise lennukiga: Voroneži lennukitehasest saadakse Il-96-300 ja Il-96-300PU, Uljanovskist kaks Tu-204-300, Kaasanist kolm Tu-214SR, Komsomolskist Amuuri ääres kaks Suhhoi Superjet 100, mille lisandub veel kolm uut helikopterit. Vastavad lepingud on sõlmitud 2012.–2014. aastani.

Seejuures rõhutas presidendi asjade valitsuse pressiülem Viktor Hrekov, et see pole Venemaa tähtsaim lennupargi laienemine, vaid vananenud õhusõidukite (eeskätt Tu-154 ja Il-62) väljavahetamine. Viimased utiliseeritakse või antakse lennukitest huvitatud ametkondadele, kuid millistele, sellest Hrekov ei rääkinud.

SLO koosseisus on praegu kaheksa Il-96-300 tüüpi lennukit: neli on ette nähtud presidenti saatvatele delegatsioonidele, kaks Il-96-300PU on aktiivses kasutuses ja kaks Il-96-300PU varus. Juurdesaadavatest on uus presidendile-peaministrile mõeldud Il-96-300PU M1 (M-täht viitab moderniseerimisele) 47-kohaline ning Il-96-300PU 160-kohaline. Kui viimane mainitutest maksab 3,7 miljardit rubla, siis Il-96-300PU M1 juba 5,2 miljardit rubla (umbes 80 miljonit eurot).

Vene ajakirjanduses on ilmunud ka kriitilisi artikleid suure lennukiostukampaania kohta. "Kui venelaste rahakotid õhenevad, külmikud tühjenevad ja tagasihoidlike Žigulite jaoks pole bensiiniraha, siis lendlevad riigi esinäod ja nende lähikondsed siia-sinna kuldse sisustusega hiigelsuurte superlennukitega päevaks Sotši suusatama või Krasnojarski kraisse kala püüdma," kirjutas veebiinfobüroo Novosti.Ru.

Ei saada aru ka Tu-154 ja Il-62 mahakandmise vajadusest, mis võiksid veel 20–30 aastat lennata. Arvatakse, et ju siis polnud need lennukid nooruslikule ja geniaalsele tandemile piisavalt esinduslikud. Kurvalt nenditakse, et säästmine ja kokkuhoid on majanduskriisi peamistest süüdlastest ülehelikiirusega mööda tuhisenud.

Türgi presidendil suurushullustus?

Pool aastat tagasi sai endale uue lennuki Türgi president. Mullu 28. augustil ametisse vannutatud Recep Tayyip Erdogani uus õhusõiduk maandus rahvusvahelises Istanbuli Sabiha Gökceni lennujaamas juba järgmisel päeval. 90kohalise luksusliku Airbus A330-200 Prestige oli kahe ja poole aasta eest tellinud Erdogan, kes tollal oli peaminister.

Lennuk värviti kolme päevaga Türgi lipuvärvidesse ehk punaseks ja valgeks. Lennukisabale joonistati poolkuu ja täht ning lennuki mõlemale poolele türgi ja inglise keeles Türgi Vabariik. Seejärel toimetati lennuk Ankarasse ja esimese reisi tegi Erdo?an vastse lennukiga juba septembris Küprose põhjaossa.

Opositsiooni vihastas uue ja kalli (148 miljonit eurot) lennuki ost väga, sest presidendil, peaministril ja ministritel oli juba kasutada neli lennukit. Nendest üks oli mõeldud eeskätt presidendile, mistõttu tekkis õigustatud küsimus: "Kui uus lennuk oli ostetud presidendi lendudeks, mis saab siis senisest lennukist?"

Valitsus vastas opositsioonile, et uus lennuk on suuteline tegema pikki kontinentidevahelisi lende, millega vanemad õhusõidukid hakkama ei saanud.

Saksa valitsus sõidab kümmekonna lennukiga

Kuni 2011 kasutasid Saksa riigipead esinduslennukitena Saksa DV lennufirmalt Interflug 1990. aastate algul üle võetud ja põhjalikult ümber ehitatud kaht Airbus A310-304 lennukit. Airbus A310-304 Theodor Heuss pandi 2011 müüki. Lennuk müüdi Ukrainale ja kuulu järgi sealt edasi Iraanile. Kunagi väga kuulus VIP-Airbus A310-304 Konrad Adenauer võeti kasutusest maha mullu.

2007. aastal hakati lennukiparki moderniseerima. Luftwaffe kodulehe andmeil on valitsuse kasutada praegu viis Airbus A310-304, kaks Airbus A340-300, kaks A319 CJ, neli Bombardier Global 5000 lennukit ja kolm helikopterit Cougar AS-532. Lennukeid hoitakse Kölni linnaosas Wahnis, helikoptereid Berlin-Tegeli lennujaamas.

Esinduslennukid Airbus A340-300 Konrad Adenauer (valitsuse käsutuses alates märtsist 2011) ja Airbus A340-300 Theodor Heuss (alates oktoobrist 2011) kuulusid varem Lufthansale. Need on pikamaalennukid, mis võivad vahemaandumiseta lennata mis tahes sihtpunkti (üle 13 500 km). Airbus A340-300 Konrad Adenauer sarnaneb varustuse ja mõõtmete poolest Air Force One’iga, kuid mahutab rohkem reisijaid – 143 pluss 19 meeskonnaliiget.

Valitsuse nõuetele vastavaks ehitas need ümber Lufthansa Technik. Sisustuse poolest on kaks esinduslennukit sarnased. Mõlemas on konverentsiruum kõik tööks vajalikuga, magamistoad, dušš, moodsaim navigatsioonisüsteem ja ilmaradar, turvaline sidesüsteem, IFF-süsteem vaenlase tuvastamiseks, 2013. aastal USAs lisatud raketikaitsesüsteem. Kõik valitsuse lennukid on varustatud uusima meditsiinitehnikaga ja kiiresti muudetavad intensiivravi vajadustele vastavaks. Keskmaalennukite Bombardier Global 5000 maksimumlennukõrgus üle 15 000 meetri võimaldab vältida tihedat lennuliiklust ja halbu ilmaolusid. See aitab säästa aega ja kütust.

Ajakirjanduses on ametnike lennukite kasutamist palju kritiseeritud ja kaheldud, kas ikka on vaja igale poole kõige suurema ja esinduslikuma lennukiga lennata.

Pärast vahejuhtumit Köln-Wahni lennuväljal juulis 2013 karmistati seal turvameetmeid. Nimelt õnnestus asjaolude kahetsusväärse kokkulangemise tõttu ühel tsivilistil tungida õhuväe alale, siseneda ühte A319 CJ lennukisse ja seda korralikult lõhkudes tekitada 100 000 euro eest kahju. Poolalasti narkojoobes kulturist Volkan T. oli ka juhtimissüsteemi näppinud.

Eestil presidendilennukit pole

Ka Eesti praegusel riigipeal on vaja aeg-ajalt kaugetes maades käia ja siis tuleb kasutusele võtta lennuk. Kuna Eestil riigpeal era­lennukit pole, siis reisib president Toomas-Hendrik Ilves peamiselt tavaliste liinilendudega.

Käiku lähevad Estonian Air, Finnair, Air Baltic ja Lufthansa ehk kõik need regulaarlennud, mis teda kõige paremini sihtkohta viivad. Sageli on aga selline reisimisviis seotud ümberistumistega ja nendega kaasnevate järgmise lennu tüütute ootamistega.

Kõik Toomas-Hendrik Ilvese lennureisid on kulgenud normaalselt ja rahulikult ilma ohtlike vahejuhtumite või tõsisemate viperusteta. Ainsa ebameeldivusena on mõnikord pagas ekslema läinud.

USA järgmine president saab uue lennuki Boeing 747-8

Tänavu jaanuaris teatati, et USA presidendi lennuk läheb väljavahetamisele ja kasutusele võetakse Boeing 747-8. Ka A380 oli arutlusel, kuid lõpuks otsustati siiski USAs toodetava lennuki kasuks. Senine esilennuk on presidente teeninud juba ligi 25 aastat ja on tehniliselt vananenud. 1987. aastal oli Ronald Reagan tellinud kaks lennukit Boeing 747-200B (Boeing VC-25), mis on ka praegu täitsa korralikud lennukid, kuid nende pardale on keeruline paigutada elektroonilist ja sõjaväelist nüüdisaparatuuri. Barack Obama uusi lennukeid proovida ei saa, sest need peaksid USA presidendi käsutusse saabuma alles 2018. aastal. Kahe uue lennuki maksumus võib ulatuda umbes 1,5 miljardi euroni.

Kes millega lendab?

Milliste lennukitega lendavad maailma riikide presidendid ja kuningad (suurematel riikidel on riigipeade käsutuses mitu lennumasinat, kuid alljärgnevalt on piirdutud vaid ühe nimetamisega):

Angola – Embraer ERJ 145

Armeenia – Airbus A319

Austraalia – Boeing 737 Business Jet

Bahrein - Boeing 747-400

Belgia – Dassault Falcon 20

Boliivia - Dassault Falcon 900EX

Brasiilia – Airbus A319

Egiptus - Airbus A340-200

Hiina - Boeing 767-300

Hispaania - Airbus A310

Holland - Fokker 70

India - Boeing 737-200

Iraan - Boeing 707

Jaapan - Boeing 747-400

Kanada - Airbus A310

Keenia - Fokker 70

Kuuba – Il-96

Kuveit - Airbus A340-500

Madagaskar - Dassault Falcon 900

Maroko - Boeing 737-8KB

Mehhiko - Boeing 757-200

Mongoolia - Boeing 767-300ER

Pakistan - Airbus A310

Portugal - Dassault Falcon 50

Prantsusmaa - Airbus A330-200

Rumeenia - Boeing 707

Slovakkia - Tu-154

Suurbritannia - British Aerospace 125

Taani - Challenger CL-604

Tšiili - Boeing 737-200

Ukraina - Airbus A319

Ungari – An-26

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee