Eesti uudised

Sillamäe volikogu liige: kui tehas plahvataks, häviks pool linna! (6)

Arvo Uustalu, 20. märts 2015, 07:00
LINNA ÄÄRES: Plaanitav tehas tuleks küll linna elurajoonidest pisut eemale, kuid õnnetuse korral jääksid löögi alla ka elurajoonid.Foto: ALDO LUUD
Sillamäele kavandatava hiigeltehase läheduses elavad inimesed pelgavad avariisid

"Naftatöötlemistehas tuleks meie aiamaakruntidest vähem kui kilomeetri kaugusele. Juba praegu tuleb sadamast sellist õlihaisu, et porganditel on maitse küljes," räägivad Sillamäe Aedniku suvilarajooni inimesed.

Looduskaitseseltsi Sillamäe osakonna esimees Vladimir Mirotvortsev muidugi päriselt ei usu, et maa sees kasvav juurvili praegusest õhureostusest maitse külge saab, kuid linna elurajoonidele nõnda lähedale suuri naftarafineerimistehaseid ehitada tema hinnangul siiski ei tohiks.

Nimelt plaanib OÜ Jukonoil ehitada Sillamäe sadamasse naftatehase, mis suudaks aastas töödelda kuni 2,4 miljonit tonni toornaftat. Tehas hakkaks tootma diislikütust, lennukikütust, bensiini, vedelgaasi, naftagaasi, väävlit, punkerkütust ja raskeid kütteõlisid.

Töökohti jagub 350le inimesele

Ligemale miljardi euro suurune Venemaa ärimehe investeering annaks kavakohaselt tööd kuni 350-le inimesele ning naftatehase kompleks võtaks Sillamäe sadama territooriumil enda alla rohkem kui 65 hektari suuruse ala.

Toornafta saabuks plaani kohaselt sadamasse tankeritega ning toodang toimetetaks edasi mere-, raud- või maanteed mööda. Planeeritavad turud on Eesti ja teised Euroopa riigid ning Venemaa.

Tehase rajamise vastu olevad linnaelanikud viitavad juba küllalt suurele olemasolevale õhureostusele, mida plaanitavad naftatehased veelgi suurendaksid.

Mullu Sillamäe ja Vaivara ümbruses tehtud uuring näitas, et kõige enam toodavad haisu Alexela terminal ja Eesti Energia Õlitööstus. Sillamäe linnas saasteainete piirnormide ületamist ei tuvastatud.

Sillamäe sadama piirkonnas on aga teisigi ettevõtteid, mille tegevus linnaelanikke häirib. Muuhulgas on elurajoonide suunas liikunud ka ümberlaadimisel taevasse paiskunud valge väetisepilv.

Elanike sõnul on olenevalt tuule suunast linnas praktiliselt kogu aeg tunda kerget õli lõhna. On tunda ka päeval, kui Õhtuleht Sillamäel käimas on.

Pärastlõunal aiamaalt naasvad pensionärid kinnitavad, et neile tehast vaja ei ole.

"Lubavad 350 töökohta. Palju sinna meie linna inimesi tööle saab? Ei ole siin kuskilt võtta nii palju keemikuid ja naftainsenere, aga 14 000 inimese tervis seatakse ohtu," kinnitab bussi ootav Andrei.

"Siin on juba ees tehased ja terminalid, mis tegelevad gaasi ja ammoniaagiga. Plahvatus pühiks pool linna minema."

Väikeste lastega tulevase tehase asukoha lähedal jalutavad noored vanemad aga on tehase suhtes optimistlikumad.

"Tänapäeval on teistsugused tehnoloogiad. Kui peaks tegema ristikese kasti, kas jah või ei, siis praegu isegi ei tea. Kui on väga selge, et ohtu ei ole, siis võib ka plussi panna," räägib Julia.

Ta lisab kibeda naljana, et lõhna on praegugi nõnda palju, et vaevalt uus tehas seda märgatavalt juurde tekitab.

Hiigelprojektile on teiste hulgas vastu ka Sillamäe volikogu liige Oleg Kultajev, kelle sõnul peaks linnale nõnda olulise küsimuse otsustama referendum. Kultajev leiab koos mitme teise volikogu liikmega, et uus tehas põhjustab reaalse ohu inimeste tervisele ja õnnetuse korral isegi elule.

"Selles piirkonnas on veel mitu ohtlikku A klassi ettevõtet: Alexela, BCT, Tankhem. Kriisiolukorras tekiks doominoefekt. Lööklaine oleks nii võimas, et tungiks linna ning sellele järgneks veel tagasi tulev laine," väidab ta.

Tegemist on keerulise teemaga

Looduskaitsja Mirotvortsev pole otse referendumi korraldamise vastu, kuid möönab, et tegemist on teemaga, kus üksikasju teadmata on keeruline adekvaatset seisukohta võtta.

"Kahjuks plaanitakse sinna lausa kahte tehast. Leedus on nafta rafineerimistehas, aga see ei ole nõnda hiiglaslik kui siia planeeritavad. Meil omal selline kompetents puudub," kostab ta.

Peamine, mis teda murelikuks teeb, on et suvilarajoon asub plaanitavast tehasest vaid 700 meetri kaugusel.

"Õnnetuse korral on aga arvestatud mõjutsooniks 1,4 kilomeetrit. Tehas peaks olema linnast vähemalt 2,5 kilomeetri kaugusel ja kui tuleb kaks tehast, siis viie kilomeetri kaugusel," leiab ta.

Mirotvortsev toob näiteid teistest riikidest, kuid neist mõjusaim on, et Venemaal Rjazanis jõudis naftatöötlemistehase sudu 19 kilomeetri kaugusele.

Ta nendib, et üks asi on lihtne õhuseire, kuid on ka orgaanilisi aineid, mis omavahel reageerides toksilisust tugevdavad.

"Praegu on täpselt paika panemata, kuhu pannakse tootmisjäägid. Minu arvates neile väikeses Eestis sobivat kohta ei olegi. Ka on üks võtmeküsimusi, kuidas mõjutab merre lastav soe jahutusvesi kalavarusid ja vetikate kasvu," nendib ta.

Ta leiab, et arutellu ja ekspertiisi peaks kaasama palju rohkem institutsioone, teiste hulgas ka mereinstituudi.

Sillamäe linnapea Tõnis Kalberg ütleb, et ei saa praegu plaanitavate tehaste kohta kindlat seisukohta võtta, sest läbimata on veel mitu instantsi, mis peavad andma oma eksperdihinnangu.

"Kas väljaspool Sillamäe linna tehasele alternatiivseid kohti on, pole minu hinnata. Sadama territooriumil on arutelu all olnud kolm kohta," ütleb ta.

Linnapea lisab, et juba praeguses projektis nähakse ette gaasikogumismeetmed, mis vähemalt 95% välisõhu saastest kinni püüab.

"Merre lastava vee temperatuuri küsimus on väga oluline ning sellele peavad andma hinnangu eksperdid. Hetkel pole aga veel täpselt teada seegi, kas vesi läheb otse merre, sest seda võidakse kasutada ka soojamajanduses," räägib ta.

Lähiajal selgub, milline tehnoloogia

Kalberg usub, et suurem osa tehaste töötajaist leitaks siiski kohapealt või üldiselt Ida-Virumaalt, kuna just selle eriala spetsialiste on sealkandis palju. Tema sõnul möödusid kaks juba toimunud avalikku arutelu vägagi konstruktiivselt.

"Vastuolemise pärast vastu ei oldud. Küsiti küsimusi ja tehti ettepanekuid," tõdeb ta.

Jukonoili juhatuse liige Juri Tšalei viibib nädala lõpuni välismaal, kuid varem on ta ajakirjandusele öelnud, et lähiajal peaks selguma, milline tehnoloogia tehases kasutusele võetakse.

Samal teemal

12. aprill 2019, 10:00
KAPO AASTARAAMAT | Riigivastaseks nimetatud Sillamäe poliitik: Eestis valitseb inimsööjalik süsteem!
10. jaanuar 2018, 08:56
Virumaa tahab taastada oma reisilaevaliikluse ja küsib riigilt miljoneid

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee