Eesti uudised

Millised barjäärid takistavad meil hakata investoriks? (1)

Õhtuleht.ee, 24. märts 2015, 08:06
Foto: AFP / Scanpix
Kuigi aktsiad on ajalooliselt olnud kõige parem võimalus rahapaigutamiseks, ei osta inimesed aktsiaid, vaid lasevad oma rahal seista pigem arvelduskontol. Miks käitutakse nii ebaökonoomselt? Saksamaa teadlased uurisid asja.

Kui ütlete, et olete ostnud aktsiaid, siis küsib ameeriklane, palju olete nendega teeninud, ent sakslane küsib, palju raha olete juba kaotanud, kirjutas Die Welt.

Kuigi Saksa aktsiaindeks on möödunud kuue aastaga kolmekordistunud ja ka hetkel läheb ülesmäge, ei osale suurem osa sakslasi selles tõusus. Pigemini hoitakse oma raha arvelduskontol, kus intressimäär on nullilähedane.

Majanduslikust seisukohast vaadates on saksa säästjate selline käitumine täiesti ebaloogiline. Kuid samas sügavalt inimlik. Käitumisökonoomika üritabki seletada rahandusalaseid valeotsuseid.

See näitab, kuidas psühholoogilised mehhanismid meie käitumist mõjutavad ja üpris sageli valele rajale juhatavad. Kuid hea uudis on: kes neid mehhanisme juba tunneb, oskab neist mööda minna ja oma säästetud raha siiski investeerida.

Millised on aga psühholoogilised tõrked investeerimisel?

1. Nüüd on juba hilja börsile siseneda

Miks on nii, et kuigi Saksamaa aktsiaindeks DAX aina kasvab, kahtlevad paljud siiski ning mõtlevad, et alustamiseks on nagunii juba hilja. Selle sisenemisfoobia põhjus peitub käitumisökonomistide arvates ühes impulsis. Me kardame teha vale otsust ja hirm sellele järgneva kahetsuse ees viib selleni, et me ei tee üldse otsust. Kuna mittetehtud otsust kahetseb inimene alati vähem kui valesti tehtud otsust.

Seega, kui ostame aktsiaid, mille kurss langeb, tunneme emotsionaalselt rasket lööki. Kui me aga ei ostnud ja kursid tõusevad, siis on kahetsus küll olemas, ent väiksemal kujul.
Psühholoogiliselt on igal juhul ratsionaalsem mitte midagi teha. Vähemalt lühiajaliselt. Ent pikas perspektiivis kahetseb inimene tegemata otsuseid rohkemgi. Kuid siis on ta juba pensionil.

2. Kes tahab börsil edukas olla, peab pidevalt aktiivne olema

Kogu inimese evolutsioon tõendab: edukam on see, kes töötab palju, investeerib palju energiat ning reageerib kõigele uuele. See muster on sügaval meie psüühikas kinnistunud. Seepärast järeldavad paljud, et börsil sõltub kõik aktiivsusest. Uued majandusandmed, värsked ettevõtlusstatistikad ja kriisid – investor peab kõike jälgima ja kohe reageerima, selline on levinud arvamus. See võtab igalt investorilt julguse esimese sammu astumiseks.
Kuid just börsil need sügavalt juurdunud põhimõtted ei kehti. Siin on olulisem olla pigem aglane ja igav.

Osta aktsiad ja jäta need seisma – see on kõik. Ka ei pea pidevalt jälgima, mis börsil toimub. Lihtsalt äraootamisest piisab täiesti. Seejuures on aga oluline, et investor ei panustada üksikutele aktsiatele. Sest sel juhul peaks tõesti aktiivne olema.
Kes aga ostab indeksifondi, saab rahulikult istuda. Isegi siis, kui asjad aeg-ajalt allamäge lähevad. Siis on õige teguviis terrassil istuda ja teed juua. Sest evolutsioon on meile alates kiviajast õpetanud pidevat tegutsemist. Aga siis ei olnud ju ka börse.

3. Aktsiad on ohtlikud, kuid selle uuendusliku finantstoote ma ostan

Indeksifondide ostmine ei tundu seksikas. Kuidas sellest üldse teistele rääkida? Seevastu näiteks tuulegeneraatoritest on igaüks kuulnud ja teab, et sel on tulevikku. Niisiis ostsid paljud investorid, kes pidasid aktsiaid liiga ohtlikuks, massiliselt tuulegeneraatoritootja Prokon võlakirju, mille eest lubati 7% intresse. Ja nad läksid alt.

Inimesed mõtlevad, tunnevad ja tegutsevad lugudes. Indeksifondil lugu puudub, kuid üksikud ettevõtted võivad neid jutustada küll. Seetõttu avanevadki investorid taolistele lugudele paremini. Neil on tunne, et nad on osa millestki suurest ning nad on nõnda oma naabritest ja sõpradest sammukese ees.

4. Siin saab maksudelt säästa, ma mängin kaasa

Ja kes ei ole seni raha investeerinud? Ei aktsiatesse, võlakirjadesse ega saladuslikesse alternatiividesse? See tahab vähemalt maksudelt säästa. Kuid siin on juba järgmine lõks. Kusagil mujal ei ole kaotatud nii palju raha nagu maksusäästmismudelite puhul.

Inimesed avavad oma peas maksukonto. Maksud tähendavad kaotust, ja see omakorda valu. Seevastu juba väike võit mõjub psühholoogiliselt äärmiselt positiivselt. Seepärast ei ole kokkuhoitud raha suurus üldse tähtis. Inimesed smugeldavad terve ploki sigarette tollist läbi, kuigi nad säästavad sellega vaid paar eurot.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee