Eesti uudised

Eestlasest piletikontrollitiimi juht Helsingis: põhiliselt sõidavad ühistranspordis jänest siinsed eestlased (29)

Õhtuleht.ee, 18. märts 2015, 14:10
Foto: Mupo
Mupo teatel külastas neid Helsingi maakonna transpordiameti (HSL-i) neljaliikmeline piletikontrolli töögrupp, eesotsas eestlannast tiimijuhi Kadri Ojaga, et saada ülevaade Tallinna ühistranspordis tasuta sõidu süsteemi- ja kontrollmehhanismist.

Helsingis käib piletite kontrollimine transpordivahendis – grupp siseneb peatuses ning kontrollib sõidu ajal pileteid. Järgmises peatuses väljutakse ning minnakse järgmisse sõidukisse.

Helsingi piletööri töö on märksa lihtsam, kui Tallinnas – trahv piletita sõidu eest on 80 eurot ja seda saab maksta kas sularahas või maksekorralduse alusel.

Samal teemal

Ka Helsingi piletikontrolli töötasu on hulga magusam. Põhipalk on keskeltläbi 2100 eurot, millele lisanduvad lisatasud, muu hulgas õhtuse vahetuse, ületundide ja erariietuse kandmise eest.

"Läheme sisse ja hõikame "Hyvää päivää, matkalippujen tarkastus!" ("Tere päevast, piletite kontroll!"). Seejärel kontrollime samalaadse aparaadi abil, nagu teilgi, piletid üle. Kui piletit pole või on petukaup, on jutt lühike ja konkreetne. Raha mulle ja trahvikviitung sulle,“ selgitas Kadri oma igapäevatööd.

"Kui raha pole, siis helistame rahvastikuregistrisse ja küsime kas jänese ID ning nimi klapivad. Kui klapivad, siis kirjutame välja maksekorralduse. Kui ei klapi, siis anname veel ühe võimaluse öelda oma õige ID. Kui ka see on vale helistame politseisse ning järgmises peatuses ootab ees sõit jaoskonda koos politseikonvoiga."

Kes on Helsingis põhilised "jänesed"?

"Ikka mujalt Soome sisserännanud inimesed, kellel enamusel puudub ID. Esirinnas on eestlased, valdavalt Soomes töötavad kalevipojad,“ räägis Kadri.

"Soomlased on üldjuhul distsiplineeritumad. Aga väiksemaid sulitempe teevad nemadki – näiteks ostavad odavama pileti või püüavad kasutatud või üle aja läinud kuupiletiga sõita".

Helsingi ja Tallinna piletikontrolli süsteemide vahel on suured erinevused, kuid otsimise puhul leiab ka sarnasusi.

"Kõige tähtsam - suhtlemine inimestega ja stressiga toimetulek. Ükski rikkumisega vahele jäänud inimene ei ole heatujuline ja kipub kontrollijat solvama ning kiruma. Oleme suutnud panna kokku sellise meeskonna, kus kõik on äärmiselt positiivsed inimesed ning võtame asja huumoriga, masenduse korral toetame üksteist," rääkis Oja, et nad püüavad oma hea tujuga ka neid nakatada, kel jänest sõitmise eest trahv soolas on ning üldjuhul see ka õnnestub.

"Lahku minnakse tavaliselt rahumeelselt," tõdes ta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee