Eesti uudised

KADI PÄRNITS: riigikogulane võiks õiglustundest mõne kuu hüvitisest loobuda

Lahkuv riigikogulane saab hüvitiseks 20 000 eurot, tavatöötaja mitte midagi. Kas see on õiglane? (219)

Teet Teder, 18. märts 2015, 07:00
TASKUD RAHA TÄIS: Asjatundjad ütlevad, et häda ei ole selles, kui riigikogulased saavad Toompealt lahkudes suurt hüvitist – mure on selles, et tavainimesega on vahe ebaõiglaselt suur. Fotomontaaž
Kas kassapidaja saab töölt lahkudes poole aasta palga pelgalt seetõttu, et ta tööst ilma jäi? Ei saa. Aga riigikogulane, keda uuesti parlamenti ei valitud, saab. Tema palka arvestades tähendab see ligi 20 000 eurot. Kui õiglane see on?

Kui riigikogulane oli parlamendis rohkem kui aasta, aga inimesed teda uuesti ei valinud või saadik loobus tööst ise, saab ta lahkumishüvitiseks 20 787 eurot. Kui saadikutööd tehti alla aasta, makstakse talle maksumaksja taskust 10 393 eurot. Nii saavad seekord parlamendist lahkuvad keskerakondlased Peeter Võsa ning Urbo Vaarmann üle 20 000 euro, samuti ka Rein Lang, Jaanus Tamkivi, Tõnis Kõiv, Kalev Lillo, Ene Ergma, Erki Nool, Sven Sester ja Toomas Tõniste. Siim Valmar Kiisler, Tiit Tammsaar ja Tatjana Jaanson on veel ootel. Nemad said riigikokku asendusliikmeteks mullu 27. märtsil, kui Taavi Rõivase valitsus ametisse astus. Kui valimistulemused kuulutatakse välja tänavu enne 27. märtsi, saavad nad hüvitist 10 000 asemel 20 000 eurot.

Samal teemal

Riigikogulastele tasude määramiseks on oma seadus, mis on võrreldes lihtsa töötegijaga, kellele makstakse tasusid rangelt töölepinguseaduse järgi, suures nihkes. Töölepinguseadus tööandjaid sellist hüvitist maksma ei kohusta ehk tööst ilma jäädes on õigus raha saada vaid väljateenitud puhkuse eest. Ei muud.

Majandusmees Andres Arrak ütleb, et era- ja avalik sektor elavad erinevat elu. "20 000 eurot tagasivalituks mitte osutumise eest – see on 20 keskmist palka ehk siis endised saadikud ei peaks peaaegu kahe aasta jooksul lillegi liigutama. Kusjuures tegu ei ole vallandamiskompensatsiooniga, vaid tähtajalise töölepingu lõppemisega. Mida üks eestlane peaks selle peale valitsejatest arvama?" küsib Arrak.

Tema sõnul oleks hädasti vaja riiki reformida, sest praegu makstakse riigi- ja riigifirma juhtidele töö kaotamise eest ebamõistlikult suurt kompensatsiooni. Arrak tuletab meelde Estonian Airi juhi kohalt lahkunud Tero Taskilat, kellele maksti lahkumishüvitiseks 99 680 eurot.

"Enamik pole riigikogus"

Avaliku teenistuse eetikakoodeksi väljatöötaja Ivar Tallo arvab teisiti – riigikogulaste hüvitisel on mõte sees. "Inimene jätab Riigikogusse tööle minnes oma endise karjääri, see ei ole nii, et kui ühe müügijuhi töökohaga lõpetan või mind lahti lastakse, siis vaatan teises firmas uue. Isegi kui näiteks eelmises Riigikogus oli mõni õppejõud, kes võiks minna tagasi ülikooli õpetama, siis kool hakkab alles septembrist. Me ei taha ju, et Riigikogusse valitu mõtleks pidevalt sellele, kuidas oma sissetulekut kindlustada, vaid ikka sellele, kuidas paremini riiki juhtida ja meie elu paremaks teha," ütleb Tallo.

Ka Eesti Ametiühingute Keskliidu endine esimees ja riigikoguski olnud Kadi Pärnits ütleb, et ilma saadikute hüvitisteta ei saa, aga vahe tavainimesega on ebaõiglaselt suur. "Lahkumishüvis sõltub sellest, mis on kokku lepitud. Kõrgetel positsioonidel ja suure vastutusega inimestel on ka erasektoris väga korralikud lahkumiskompensatsioonid. Asi on aga selles, et enamik inimesi ei ole juhtivatel positsioonidel ega tööta väga vastutusrikkal kohal ja enamik inimesi meil ei ole ka riigikogus. Avalikus sektoris ja erasektoris töötavad inimesed on vähemus ja kuna summade vahed on kahetsusväärselt suured, tekitab see inimestes, kes peavad leppima ühe kuu palgaga, kui sedagi, hämmingut ja arusaamatust."

Pärnitsa sõnul on häda selles, et inimesed ei suuda ise endale lepingutega hüvitisi kokku leppida ja kehtima jäävad vaid need, mis on seaduses ette nähtud. Seadustega pole aga suurt midagi ette nähtud ehk tööandjad ei ole kohustatud lahkumishüvitisi maksma. "Avalikus sektoris on see seadustega reguleeritud ja kui vaadata riigikogu, siis kui palk on hea, tuleb ka hüvis korralik. Mida teha? Õiglustunnet vaadates tuleks tegeleda kogu riigi palgaprobleemide ja hüvitistega ja iseendal (riigikogulastel) loobuda mõne kuu hüvitistest. See jätab tasakaalustatuma mulje."

Tuleb nõuda paremaid töölepinguid

"Riigikogu peaks tulema tasakaalustatult vastu kogu ühiskonna ootustele. Kogu Euroopa liigub sinna, et seadusi on vähem ja kokku lepitakse kollektiivlepingutega. See on valdkond, mis meil on täiesti arendamata."

Pärnits ütleb, et töötav inimene peab saama korralikku kompensatsiooni. "Mina siin täna seadusesse väga ei usu," lisab Pärnits, "mitte sugugi väikesed tagatised on olemas ka põhjamaades, kus seadus seda ei reguleeri."

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee