Juhtkiri

Juhtkiri | Lahkumishüvitis pole õiglane (18)

Õhtuleht.ee, 17. märts 2015 17:01
Foto: MATI HIIS
Riigikogu pereheitmine tähendab äraminejatele ka lohutust lahkumishüvitise näol. Neile, kes parlamendis töötanud alla aasta, makstakse kuni kolme kuu palk (10 393 eurot), üle aasta ametis olnutele aga kuue kuu palk (207 87 eurot).  Kuna aasta tagasi vahetas Reformierakond koalitsioonipartnerit, siis tõi valitsusremont riigikokku kuus uut saadikut, kes ootavad, millal kõik valimiskaebused lahendatud saavad ning valimistulemused välja kuulutatakse: otsusest sõltub ka nende parlamendistaaž ja sellest omakorda lahkumishüvitise suurus.

Kuid kas seda hüvitist on üldse vaja maksta? Toompeale pürgides teavad ju kõik saadikud, et töö on tähtajaline. Neil, keda tagasi ei valita, tuleb naasta tavaellu.  Samamoodi on ju lugu ka tähtajalise töölepingu sõlminud töötajatega: neile ei ole lepingu lõppedes üldjuhul hüvitisi ette nähtud.

Samal teemal

Riigikogu palju avalikku pahameelt tekitanud eripensionide süsteem muudeti ära põhjendusega, et riigikogu liikme sissetulek ja oskused peavad tal endal võimaldama oma vanaduspõlve kindlustada. Sama võiks kehtida ka lahkumishüvitise puhul: riigi keskmisest palgast 3,5 korda kõrgem sissetulek peaks võimaldama mustadeks päevadeks säästa küll. Pole ju põhjust eeldada, et aasta riigikogus olnud poliitik vajab Toompealt allatulekuks sotsiaaltoetust, saati siis riigi keskmise aastapalga ulatuses. Kui riik ise rõhutab, et toetusi (näiteks sotsiaaltoetused, lastetoetused) tuleks maksta vajaduspõhiselt, mitte raha lennukilt külvates, siis oleks mõistlik, kui seadusandjad sama vajaduspõhisust rakendaksid ka iseenda puhul. Need, kes pärast parlamendipõlve tööd ei leia ja hakkama ei saa, saaksid toetust üldalustel, teised, kel käed-jalad terved ja pea kannatab ümberõpet, saaksid osaleda töötukassa sotsiaalse rehabilitatsiooni programmides. 

Selline kord väldiks ka ebaõiglasi – mis sest et juriidiliselt korrektseid – olukordi, kus poliitik kasseerib sisse lahkumishüvitise ja naaseb vaid mõni päev hiljem asendusliikmena riigikokku sealt ministriks siirdunud parteikaaslase asemele. Kuni 20 000eurone hüvitis saadikule, keda valija riigikokku ei valinud, kuid keda erakonnasisene malemäng soojale kohale aitas, on meie arvates kohatu.

Riigi keskmisest palgast mitu korda kõrgem sissetulek ja riigimehe väärikus ei tohiks lubada säärast hõlptulu vastu võtta. See põhimõte peaks olema ka osa demokraatiapaketist, mille üle valitsuskoalitsiooni moodustamisel maksaks aru pidada.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee