Maailm

VIDEOD JA FOTOD: Kuu-lendude "tolmune tosin" 

Kristin Aasma, 17. märts 2015, 19:10
USA astronaudid Neil A. Armstrong (Apollo 11, paremal) ja David R. Scott (Apollo 9 ja Apollo 15) 1966. aasta märtsis kosmoselennu harjutustreeningul. AP / Scanpix
Aastatel 1969–1972 korraldas USA Kuule kuus õnnestunud mehitatud lendu ning tänaseks on seal käinud 12 inimest.

Arvatakse, et Kuu tekkis ligikaudu 4,5 miljardi aasta eest, üsna varsti pärast Maad. Kuigi teooriaid on mitu, on neist enim tunnustatud see, et Kuu tekkis Maa ja Marsi suuruse taevakeha kokkupõrke tagajärjel. Kuu keskmine kaugus Maast on 385 000 kilomeetrit.
Esimese mehitamata kosmoselaeva saatis Kuule NSV Liit programmiga Luna 1959. aastal.

Samal teemal

Kümme aastat hiljem suutsid ameeriklased saatma Kuule inimesed, jäädes selle saavutusega aastakümneteks ainsaks riigiks maailmas.

1960. aastate lõpul hakkas USA saatma laevu ja mehi Kuu poole mõnekuulise vahega. Oktoobris 1968 läks kosmosesse esimene mehitatud laev, Apollo 7. Juba sama aasta jõulude ajal sooritas Apollo 8, pardal kolm astronauti, Kuu ümber kümme tiiru. Kosmosest tehti teleülekandeid, astronaudid kirjeldasid Kuud. Pildistati Maad ja Kuud, enne Kuule maandumist tehti maastikuluuret. Esimest korda nägid maalased Kuu tagumist külge. 

Apollo 9 lennu ajal Maa orbiidil märtsis 1969 katsetati edukalt kuumooduli põkkumist juhtimismooduliga ning kaks astronauti käis avakosmoses. Juba mais toimus Apollo programmi neljas mehitatud lend. See oli Kuule laskumise peaproov – Apollo 10 meeskond testis Kuu orbiidil kuumoodulit, mis jõudis Kuu pinnast vaid 15,6 kilomeetri kaugusele.

Rahusoovid kogu inimkonnalt, ka Eesti rahvalt

Nüüd olid ameeriklased valmis. 1969. aasta 16. juuli hommikul startis Kennedy kosmosekeskusest Apollo 11, mille pardal olid komandör Neil Alden Armstrong (38), juhtimismooduli piloot Michael Collins (38) ja kuumooduli Eagle ('kotkas') piloot Edwin (Buzz) Aldrin (39). Kolme päeva pärast, 19. juulil, sai Apollo 11st Kuu tehiskaaslane, mis tiirles Kuu orbiidil 110 kilomeetri kõrgusel. Eagle kandis Armstrongi ja Aldrini Kuu pinnale 20. juulil, mil Maal kõlasid eetris ajaloolised sõnad: "Hallo, Houston! Siin Vaikuse meri. Kotkas on laskunud!" 21. juulil astus Neil Armstrong Kuu pinnale, 18 minutit hiljem järgnes talle Edwin Aldrin

Esimestest maalastest jäi Kuule USA lipp. See oli kinnitatud L-tähe kujulisele vardale. Veel jäeti Vaikuse merre mälestustahvel astronautide ja president Nixoni allkirjade ja tekstiga: "Siia astus 1969. aastal esimest korda inimene planeedilt Maa! Me tõime kaasa rahusoovid kogu inimkonnalt", ning väike ketas. Ränist kettake sisaldas mikroskoopiliselt väikseid tekste neljalt USA presidendilt ning veel 73 riigi esindajalt, nende seas ka tollaselt Eesti Vabariigi peakonsulilt USAs Ernst Jaaksonilt. Viimase tekst kõlab eesti keeles nii: "Eesti rahvas ühineb nendega, kelle lootus ja töö on suunatud vabaduse ja parema maailma saavutamisele."

Samal ajal, kui ameeriklased edukalt Kuule jõudsid, purunes Kuule maandumisel Nõukogude Liidu automaatjaam Luna 15, mis oli saadetud sinna pinnaseproovide järele.

Kuu-lennud piirdusid "tolmuse tosinaga"

Ka ameeriklastel juhtus kosmoselendudel ebaõnnestumisi. Apollo 13 meeskond (komandör Jim Lovell, juhtimismooduli Odyssey piloot Jack Swigert ja kuumooduli Aquarius piloot Fred Haise) 1970. aastal Kuule ei jõudnud, sest kaks päeva pärast starti toimus pardal plahvatus. Selleks ajaks oli kosmoselaev jõudnud Kuule nii lähedale, et selle külgetõmbe jõud hakkas ületama Maa oma. Meeskond kolis kuumoodulisse. Tänu leidlikele lahendustele ja ilmselt ka heale õnnele jõuti tagasi Maale. Hiljem on seda lendu nimetatud "õnnestunud läbikukkumiseks".

Hästi läks Apollo 14 meeskonnal, kes 1971. aasta alguses sooritas Kuule järjekorras kolmanda maandumise. Meeskonda kuulusid komandör Alan Shepard, juhtimismooduli Kitty Hawk piloot Stuart Roosa ja kuumooduli Antares piloot Edgar Mitchell. Kuult toodi kaasa 43 kilo pinnaseproove.

Neljas mehitatud lend Kuule leidis aset juulis 1971, Apollo 15 meeskond viibis Kuul senistest kõige kauem. Apollo 15 meeskonda kuulusid komandör David Scott, juhtimismooduli Endeavor piloot Alfred Worden ja kuumooduli Falcon piloot James Irwin. Scottil ja Irwinil oli esmakordselt kasutada kuuauto, millega läbiti 27,9 kilomeetrit. Kaasa toodi 76,8 kilo kivimeid.

Aprillis 1972 tegi Apollo 16 ajaloo viienda ekspeditsiooni Kuule. Meeskonda kuulusid komandör John Young, juhtimismooduli Casper piloot Kenneth Mattingly ja kuumooduli Orion piloot Charles Duke. Erinevalt varasematest maandus kuumoodul mägisele pinnale. Siis saadi teada, et Kuu mäestikke on kujundanud rohkem meteoriidid kui vulkaanid. Young ja Duke käisid Kuu pinnal kolm korda ning kuuautoga läbiti 27 kilomeetrit. Astronaudid tõid kaasa ligi 95 kilo kivimeid. Kuul oldi kokku 20 tundi ja 14 minutit.

Viimased ameeriklaste nn. tolmusest tosinast käisid Kuul detsembris 1972. Apollo 17 meeskonda kuulusid komandör Eugene Cernan, kuumooduli Challenger piloot Harrison Schmitt ja juhtimismooduli America piloot Ronald Evans.

Schmittil oli vedanud: tema lootus Kuule saada kuhtus 1970. aastal, kui USA Apollo 18, Apollo 19 ja Apollo 20 lennu tühistas, Schmitt aga oli määratud Apollo 18 meeskonda.
Eugene Cernan kirjutas hiljem autobiograafias, et geoloog Schmitti Kuule läkitamise määras NASA ametniku ja 1975. aasta Apollo-Sojuzi ühislennu astronaudi Deke Slaytoni tungiv soov ning Schmitti kasuks tehti agarat lobitööd ka teadlaste ringkondades. Enne lendu oli teda spetsiaalselt ette valmistatud, kuidas Kuul geoloogilisi nähtusi ära tunda ja neid liigitada. Schmitt ja Cernan käisid Kuu pinnal kokku kolm korda. Nad uurisid Taurus-Littrow' orgu, läbides kuuautoga Rover 34 kilomeetrit. Evans tiirles samal ajal Kuu orbiidil.

Kuue ekspeditsiooniga koguti Kuult kokku üle 380 kilogrammi kivimeid ning nii saadi aimu Kuu sisemisest struktuurist.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee