Eesti uudised

Vägistamisohvrit takistab õigluse nõudmisel hirm ja hingetrauma (15)

Kristiina Tilk, 17. märts 2015, 07:00
Laste seksuaalne ärakasutamine on Eestis laialt levinud. Foto: Vida Press
Noortega tegelev psühholoog Mariana Saksniit tunnistab, et ta puutub oma töös tihti kokku juhtumitega, kus laps on langenud seksuaalvägivalla ohvriks: "Ma arvan, et ma ei suurusta, kui ütlen, et iga nädal."

Saksniit tunnistab "Terevisioonile" antud intervjuus, et on selliseidki juhtumeid, kus laps on oma peres langenud seksuaalvägivalla ohvriks. Süüdlased jäävad aga karistamata, sest uurimisel tekib raskusi.

Samal teemal

Suurim probleem on seaduste liiga kõrge tõenduslävi: "Inimesed ei taha pöörduda politsei poole. Neil on hirm, neil on traumafaas. Peame inimesi iga päev veenma, et õigluse nõudmine on väga oluline nii nende enda tervenemise seisukohalt kui ka teiste inimeste jaoks."

Kõige haavatavamad on kohtus sellise trauma läbi elanud inimesed ning tihti saavad just nende õigused seal ka riivatud. See hirm on Saksniidu sõnul ühiskonnas tervikuna.

"Vägistamisjuhtumi korral ongi mõnikord tõendeid väga raske leida. Kui ma räägin lastest, siis üks põhjus on see, et kui tõendeid kogutakse teatud arv tunde hiljem, siis neid tõendeid ei olegi võimalik leida. Vaginaalsed vigastused näiteks paranevad lastel väga kiiresti. See tähendab, et laste või noorte puhul ongi väga raske jälgi leida. Ja meie riigi väga kõrge tõenduslävi on probleemiks. Kui vägistamisega ei kaasne füüsilist vägivalda, siis sisuliselt neid tõendeid mõnikord ei olegi," selgitab Saksniit.

Ta leiab, et kõige olulisem on kannatanuil jõuda vahetult pärast juhtunut inimesteni, kes võivad abi pakkuda. "Kõige olulisem on mitte üksi jääda."

Rääkides ohvritest, peab Saksniit nendeks nii kannatanuid kui ka teo toimepanijaid: "Suur osa lastest on pärit vägivaldsest perest. Peame sellele loole lähenema kahest vaatepunktist: et kannatanu õigused saaksid kaitstud ja teo toime pannud inimeste seisukohalt peab riik jõudma nii kaugele, et anda signaal, et nende tehtu on väga halb, kuid samas anda siiski võimalus neil oma eluga edasi minna."

Kohtuotsuse tegemisel kaalutakse kõiki tõendeid

Möödunud nädalal pälvis palju kõneainet kohtulahend, mis jättis karistuseta viis noort, kelle seksuaalvägivalla ohvriks langes 12aastane tüdruk. Otsuse tegemisel tugineti poiste ütlustele.

Ohvrit samas mahus ei küsitletudki ning leiti, et poisid ei rünnanud, vaid lihtsalt andsid tüdrukule õppetunni.

Tartu ringkonnakohtu esimees Kersti Kerstna-Vaks ütleb, et Eesti Päevalehes esitatud sündmused tuginesid süüdistuse kirjeldusele toimunu kohta. Kohtus kuulatakse aga ära nii kohtualused, kannatanu kui ka tunnistajad.

"Esimese ja teise astme kohus on põhjalikult analüüsinud süüdistatavate, kannatanu ja tunnistajate ütlusi ning pannud need omavahelisse seosesse, samuti hinnanud nende võimalikku kooskõla või selle puudumist teiste tõenditega. Neli kohtunikku tuvastasid, et sündmuste toimumine sel viisil ei ole tõendatud. Vägivaldset seksuaalakti ega selle katset ei toimunud," ütleb Kerstna-Vaks.

Samuti kontrollis kohus, kas süüdistatavad võivad olla toime pannud kehalise väärkohtlemise või ebaseadusliku vabaduse võtmise. Kõiki tõendeid hinnates leiti, et noormehi ei ole põhjust neis tegudes süüdi mõista.

"Kannatanut ei viidud tahtevastaselt kaasa ning süüdistatavad ei kasutanud tema suhtes ähvardusi ja füüsilist vägivalda," sõnab Kerstna-Vaks.

Ta selgitab, et kohus ei kogu tõendeid ega saa neid ise juurde koguda, vaid langetab otsuse prokuratuuri muretsetud tõendite põhjal: "Seega saavad kohtunikud otsust tehes tugineda üksnes nendele asjaoludele, mis on otsustamise ajal teada. Seejuures peab kohus arvestama karistusseadustiku printsiibiga, mille järgi tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tema kasuks."

Õigeks peetakse kohtus öeldut

Kui osalised annavad eeluurimise ajal ja kohtus erinevaid ütlusi, peab kohus andma hinnangu just viimases antud ütlustele, mille tõeväärsust hinnatakse.

"Kahtlemata ei ole õige ega õiglane teha süüdimõistvat otsust juhul, kui kõik tõendid ei kinnita üheselt süüdistuses kirjeldatut," ütleb Kerstna-Vaks.

Kerstna-Vaks lisab, et kohus ongi selleks, et anda hinnang tõenditele ja nende puudumisel kohtualused õigeks mõista: "Kohtulahendi ründamisega kõiki asjaolusid teadmata ei ole võimalik saavutada ühiskonnas õigusrahu."

Lapse vastu toime pandud tegu aegub

Igal aastal alustatakse mitut kriminaalasja, mis on seotud isegi 10–15 aastat tagasi juhtunud sündmustega. Põhja ringkonnaprokuratuuri alaealiste osakonna vanemprokurör Lea Pähkel ütleb, et enamjaolt on need seotud peresisese seksuaalse väärkohtlemisega.

Nendes asjades on inimesi ka kuriteos süüdi mõistetud. Näiteks oktoobris karistas Harju maakohus üht isa oma laste vastu toime pandud seksuaalkuritegude eest 10aastase vangistusega ja detsembris kasuvanaisa lastelaste kallal sooritatud kuritegude eest 12aastase vangistusega. Kumbki otsus pole praegu veel jõustunud.

Pähkel annab teada, et karistusseadustiku järgi peatub lapse vastu toime pandud seksuaalkuriteo aegumine kuni kannatanu 18-aastaseks saamiseni – juhul kui info kuriteo kohta ei ole politseini jõudnud juba enne selle vanuse täitumist.

Lea Pähkel selgitab, et lapse vastu toime pandud tegu aegub: "Äsja 18aastaseks saanud kannatanul on õigus pöörduda politsei poole veel kümne aasta jooksul pärast raskema ehk esimese astme kuriteo toimepanemist."

Kust saab laps abi?

  • Tartu laste tugikeskus
  • Tallinna perekeskus
  • Piirkondlikud nõustamis- või kriisiabikeskused
  • Noorte nõustamiskabinetid
  • Usaldustelefonid
  • Politsei
  • Ohvriabitelefon
  • Tallinna perekeskuse nõuandeportaal
  • Kooliõde
  • Sotsiaal- ja lastekaitsetöötaja

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee