Maailm

Porošenko: Putini Venemaa ei tunnista enam punast joont (65)

Aadu Hiietamm, 17. märts 2015 07:00
RIIGIVISIIDIL: Ukraina president Petro Porošenko ja tema abikaasa Marõna koos Saksamaa liidupresidendi Joachim Gaucki ja viimase elukaaslase Daniela Schadtiga Berliinis Bellevue lossi ees. Foto: Reuters / Scanpix
Saksa ajaleht Bild küsis Ukraina presidendilt Petro Porošenkolt, kas Vladimir Putin võib äärmuslikus olukorras kasutada tuumarelva. Porošenko vastas, et täna ta seda ei usu, kuid 18 kuud tagasi ei uskunud ta ka, et Venemaa võib Krimmi annekteerida. Teisisõnu, Venemaa ei tunnista enam punast joont ja valmis tuleb olla kõigeks.

Petro Porošenkol on tõenäoliselt üks raskemaid ameteid maailmas. Ta juhib presidendina Ukrainat, mis on juba üle aasta sisuliselt sõjas suure naaberriigi Venemaaga.

Samal teemal

Esmalt annekteeris Venemaa aasta tagasi Vladimir Putini juhtimisel Krimmi, seejärel provotseeris Venemaa sõjategevuse Ida-Ukrainas, kus ametlikel andmetel on saanud surma juba vähemalt 6000 ja mitteametlikel andmetel kuni 50 000 inimest.

Pisut üle kuu tagasi sõlmiti Minskis Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli ja Prantsusmaa presidendi Francois Hollande’i vahendusel relvarahu, kuid see ei ole täielikult pidanud.

Petro Porošenko rääkis ajalehele Bild, et Ukraina on pärast Minski relvarahu allkirjastamist kaotanud langenutena 68 sõdurit, 380 on saanud haavata. Venemaa toetatavate mässuliste poolelt on valitsusvägede positsioone tulistatud relvarahu ajal 1100 korda, sageli üle 60 korra päevas.

"Hea uudis on see, et Venemaa toetatavad võitlejad ei ole enam tulistanud raketiheitjatest ja teistest raskerelvadest. Kuid tõde on, et Minski kokkulepe ei funktsioneeri. Minsk on meie lootus, mitte reaalsus. Nad ütlevad, et tõmbavad oma relvad tagasi, kuid ei luba OSCE-l seda kontrollida. Ja me kardame, et uus rünnak, näiteks Mariupolile, võib toimuda igal ajal," selgitas Ukraina president riigi idaosas valitsevat olukorda.

Kiiev kardab uut rünnakut

Venemaa asevälisminister Aleksei Meškov kuulutas aga eile Vene riigiduumas taas, et Minski kokkulepet rikub Kiiev, mitte isehakanud Donetski ega Luganski rahvavabariik.

Porošenko sõnul tuleb kogu maailmal mõista, et Venemaa peab Ukraina vastu sõda. Seda alustasid vene separatistid, keda Venemaa toetas relvadega. Suvest alates asuvad Ukrainas Vene regulaarvägede üksused, kümned tuhanded sõdurid. Ainus tee sõja peatamiseks on Vene sõdurite täielik väljatõmbamine.

"Ma olen rahupresident, mitte sõjapresident. Ja ma vihkan sõnapaari "kolmas maailmasõda". Kuid sõltumata õudusstsenaariumidest tuleb meil eest ära võtta roosad prillid ja tunnistada, et 70 aastat Euroopas rahu garanteerinud julgeolekustruktuur enam ei funktsioneeri. Vaid üks näide: ÜRO julgeolekunõukogu on teovõimetu, sest Venemaa, kes on on nii alaline liikmesriik kui ka agressor, blokib otsuseid. Iraak, Tšetšeenia, Transnistria, Afganistan – need kõik on lühikese ajaga toimunud regionaalkonfliktid. Ukrainas käib praegu sõda, kus kummalgi poolel seisab vastamisi 50 000 sõdurit. Sõda, milles osaleb Venemaa näol Euroopa suurim militaarmasin. See on globaalne sõda, kus Venemaa ei tunnista enam punast joont," rõhutas Ukraina riigijuht.

"Kui te seda minult täna küsite: ei, ma ei pea seda tõenäoliseks. Aga oleks te minult 18 kuu eest küsinud, kas ma pean tõenäoliseks Krimmi annekteerimist, oleks ma samuti vastanud ei. Ja kui te oleks minult siis küsinud, kas Putin saadab Vene regulaarväed Ida-Ukrainasse, et seal Ukraina kodanikke tappa, oleks ma jälle vastanud ei. See on lihtsalt nii, et Venemaa ei tunnista enam punast joont."

Olgu vahemärkusena lisatud, et pühapäeva õhtul telekanalis Rossija 1 esilinastunud pikas propagandafilmis "Krimm: tee kodumaale" tunnistas Venemaa president Vladimir Putin, et ta oli valmis Krimmi annekteerimise ajal kasutama tuumarelva, kui lääneriigid oleksid sõjaliselt sekkunud.

Ukraina on varasemast ühtsem

Küsimusele, mida Putin tegelikult tahab, vastas Ukraina president:

"Ta mõtleb, et seisab Venemaa huvide eest. Mina arvan, et ta tegutseb Vene huvide vastu. Putin tahab Ukrainat kontrollida, aga ta ei saavuta seda ka Kiievi ründamisel. Ukraina ei ole kunagi varem olnud nii ühtne kui praeguses tahtmises olla vaba ja demokraatlik riik. Putin muutis meie riigi Vene agressiooniga nii Euroopa-meelseks, et seda oskas vaevalt keegi ette kujutada."

Petro Porošenko kohtus eile Berliinis Saksamaa liidupresidendi Joachim Gauckiga ja lõunastas koos liidukantsler Angela Merkeliga.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee