Eesti uudised

Jää pettis: teadurid jäid Anne kanalil hätta (4)

Maarius Suviste, 14. märts 2015 07:00
PÄÄSTEOPERATSIOON: Teisipäeval teatati lõuna paiku häirekeskusele, et Tartus Eedeni kaubanduskeskuse taga on kaks inimest läbi Anne kanali jää vajunud. Tänu päästjate kiirele tegutsemisele toodi kaldale vanemteadur ja tudeng ning neil kaasas olnud aparatuur.Foto: TV 3 «SEITSMESED UUDISED»
Mis uurimistööd vanemteadur ja tudeng Tartus Anne kanali jää peal tegid?

"Me ei läinud sinna niisama jalutama, meil oli kindel eesmärk. Aga tuleb tunnistada, et hindasime olusid valesti," tõdeb Tartu ülikooli vanemteadur, kes koos tudengiga läbi Anne kanali jää vajus. Uurimistöö alternatiivsest soojatootmisest jäi sedapuhku pooleli.

Teisipäeval helistati lõuna paiku häirekeskusele, et Tartus Eedeni kaubanduskeskuse taga on kaks inimest läbi Anne kanali jää vajunud. Päästjad tõid nad kaldale. Kiirabi viis kannatanud haiglasse.

Vette vajusid Tartu ülikooli geoloogia osakonna pinnakatte- ja rakendusgeoloogia vanemteadur Argo Jõeleht ja tudeng. Neil oli kaasas uurimistööks vajalik georadar ja sülearvuti.

"Käisime mitu korda üle kanali. Teadsime, et kaubanduskeskuse-poolne serv on pehmem ja üritasime sinna mitte väga minna," ütleb Jõeleht.

"Aga me alahindasime kandvust. Ilmselgelt oli see vale otsus kaldale nii lähedale minna."

Hulpisid antenni peal

Nad said jää peal olla üle poole tunni, kui tudeng prauhti läbi jää vajus. Vanemteadur läks teda päästma, üritas talle georadariantenni (nagu kelk, mis on õhku täis ja kannab vee peal vähemalt kaht inimest) käeulatusse lükata, aga kukkus rabistamise käigus samuti vette.

"Eks me hakkasime end kuidagi jääle upitama. Hulpisime antenni peal, hoidsime sellest kinni. Vaikselt liikusime kogu aeg kalda poole," meenutab Jõeleht. Kui enne olid nad kaldast 15 meetrit eemal, siis abi saabumiseks oldi mitu meetrit kaldale lähemale jõutud. Abi tuli kiiresti.

"Seal lähedal oli tähelepanelik politseinik, kes meid jälgis. Kohe, kui me läbi jää vajusime, helistas ta päästjad välja," ütleb Jõeleht. "Kokku olime vees võib-olla viis-kuus minutit."

"Mitte nii väga," vastab vanemteadur küsimusele, kas nad olid paanikas. "Kindlasti on halb üllatus, kui ühtäkki oled vees. Kindlasti oli ehmatus ja kindlasti oli šokk. Kuid ühe kogemuse võrra oleme nüüd rikkamad ja teistele õpetuseks – kui veekogu seisund ikka ei luba, ei tohi jääle minna."

Veest päästeti ka vajalik aparatuur, mida praegu veel kuivatatakse.

"Natuke vara veel öelda, mis georadarist ja sülearvutist saab," lausub Jõeleht. "Georadar, mis on kõige kallim, ei lähe kindlasti mahakandmisele. Tundub, et hakkab kuivatamisega tööle, võib-olla vajab natuke remonti."

Õnneks tervis põntsu ei saanud ning juba pärast paaritunnist ülessoojenemist EMOs said nad välja. Järgmise päeva hommikul läks tudeng loengusse ja teadur tööle.

Jõelehe sõnul ei läinud nad jääle niisama jalutama, vaid neil oli kindel eesmärk.

"See on teaduslik uudishimuprojekt, kus otsime võimalusi ja rohelisi alternatiive kaugküttele ning üleüldse küttelahendustele alternatiive. Meid ümbritseb väga palju sellist soojust, mis on kuidagi talletunud ja mida saaks oluliselt rohkem ära kasutada," selgitab ta. Tartu ülikooli vanemteaduri sõnul on Stockholmis mitu soojusjaama, mis toodavad mereveest aasta läbi sooja ja jahutust. 

"Isegi siis, kui meri on pealt jäätunud, saab sügavamalt põhjast kätte kaks-kolm-neli soojakraadi ja see kasutatakse ära. Suured küttejaamad töötavad selle peal. Meil Eestis näiteks Lennusadamas võetakse samuti mereveest sooja. See on üks alternatiiv, kuidas taastuvenergiat ära kasutada," räägib Jõeleht.

Ta lausub, et Anne kanal on suur püsiveekogu, kus pinnakiht võib küll olla jäätunud, aga sügavamal põhjas on mitu plusskraadi.

"Ettevõtmise suurem eesmärk oligi selgitada, milline on Anne kanali potentsiaal – kas seda saaks soojatootmisel kasutada," selgitab teadur. "Me läksime esmast hinnangut saama ja potentsiaali hindama, mitte konkreetsele projektile ettevalmistust tegema."

Päästetud avaldavad tänu

Tartu ülikooli vanemteadur Argo Jõeleht tänab nii päästeametit, politseid, kiirabi kui ka Tartu ülikooli kliinikumi EMOt: "Kõik ametid tegutsesid professionaalselt. Oli hea näha, kui hästi meie ametid töötavad. Tunnustus selle eest! Midagi ei jäetud juhuse hooleks. Uhke on elada sellises riigis!"

Siseveekogude jääle minek on keelatud

Alates 14. märtsist on keelatud minna siseveekogude jääle. Päästjad paluvad kehtestatud keeldu suhtuda täie tõsidusega, sest nõrka jääd ei saa usaldada.

Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints tuletab meelde, et nõrk jää ei kanna inimest.

"Kahjuks on pidanud tänavu tõdema ka mitmed inimesed ise, et jää neid ei kanna ning koos päästjate abiga on ära hoitud halvim. Praeguste soojemate ilmadega tuleb arvestada, et jääolud muutuvad väga kiiresti," lisab ta.

Läheneva koolivaheaja saabudes paneb päästeamet täiskasvanutele südamele, et hoiaksid lastel veekogude juures silma peal ja kindlasti keelaksid neil jääle mineku, sest lapsed ei oska veel iseseisvalt kõiki ohte tunnetada. Kalameestele tuletab päästeamet meelde, et ükski kala ei ole seda väärt, et jätta veekogusse oma elu.

Tuleb oodata, kuni jää on lõplikult sulanud, et siis juba paadiga veele minna.

Jäisesse vette sattunud inimese uppumise põhjus pole vähene ujumisoskus, vaid just külm vesi, mis tegutsemisvõime halvab. Neljakraadisesse vette kukkudes kaotab täiskasvanu teadvuse minutitega, laps veelgi kiiremini.

Kuidas veekogu põhjast sooja saada?

Anne kanali kõrval on kaubanduskeskus ja spordihall, samuti on lähedal korterelamud. Need võiksid olla potentsiaalsed kasusaajad. "Kui mitte ülelinnaliselt, siis lokaalses mõttes oleks see täiesti alternatiiv,“ lisab ta. "Stockholmis töötavad seadmed sellel põhimõttel: vee pööritamise käigus võetakse soojuspumpadega sooja ära ja antakse soojatrassi, ning jahutamise käigus tekib külm, mida juhitakse omakorda jahutustrassi. Miks mitte ka Tartus nii tegema hakata?“

Sooja kättesaamiseks veekogust ja edasi juhtimiseks on mitu varianti. Ja need kõik on loodussõbralikud ning veekogu elu-olu ei häiri, kinnitab Argo Jõeleht.

Nagu teisipäeval selgus, siis töö selle nimel jäi sedapuhku pooleli. "Ilmselgelt me sinna jää peale tagasi ei lähe. Kindlasti mitte sel kevadel,“ lausub ta. "Eks nüüd tuleb läheneda teisiti ja lähtuda eelnevast infost ja hinnangutest. See, mida me oleksime seal lõpuni teinud ja saavutanud, oleks olnud oluliselt detailsem info.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee