Teleblogi

Arvustus: "Kaardimaja" laiendab oma mänguruumi (1)

Merit Maarits, 13. märts 2015, 12:19
Kevin Spacey SIPA / Scanpix
Frankil on käsil tema senise elu kõige kiiremad ajad, kuid oluliselt rahulikumalt ei saa võtta teisedki. Kuigi "Kaardimaja" fookus püsib endiselt tugevalt Underwoodidel, on perifeeriast keskme poole hakatud tõmbama teisigi tegelasi, kellel kõigil otsesemalt või kaudsemalt mõju Franki käekäigule ning keda meil on olnud võimalik tasapisi rohkem tundma õppida.

Lucas Goodwini vankumatu meelekindlus ja vaprus on olnud üpris muljetavaldavad ning annavad õigust rääkida ajakirjanikust suure algustähega, kuid mitte ainult. Goodwini missioonitunne ja järjekindlus Zoe'i surma asjaolude väljaselgitamisel on näidanud teda ka suure inimesena, kes hoiab olenemata hirmust ja raskustest sihi selgena silme ees.

Samal teemal

Põhjuseks võib olla muidugi ka see, et Lucasel justkui pole enam midagi kaotada, kuid võita on piisavalt palju, et ta ei pea momendikski kahtlema, kas see kõik on väärt Frank Underwoodi radarile sattumist. Frankil pole praegusel ajal muidugi asepresidendi töö kõrvalt mahti Goodwiniga isiklikult tegeleda, kuid sellevõrra rohkem võib näha otsustavust Douglas Stampleris.

Stampler on end juba varasemalt tõestanud olevat mees, kes suudab end maksma panna ka ilma ähvardavaid käežeste tegemata. Suuresti pärast Peter Russo juhtumit on aga temaski hakanud end ilmutama mõned frankunderwoodilikud alged, mis annavad põhjust teha ümberhindamisi selles, milleks ta tegelikult võimeline on. Praegu tundub, et ta on täiesti valmis Goodwini kõrvaldama ka siis, kui see nõuab temalt kõige räpasemaid võtteid.

Muutusi Stampleri viisides probleemidega tegelemisel tõendab ka kasvav paranoia Rachel Posneri (Rachel Brosnahan) uue elu korraldamisel ja jälgimisel. Üsna süütust brošüürist probleemi välja pigistamine peaks olema Rachelile esimene ohumärk, et peatselt ei anta talle vabadust isegi tööl orjata.

Sellegipoolest, suuresti puhtast inimlikust vajadusest, aga ka pelgast trotsist teeb Rachel mainitud brošüürist päriselt probleemi. Tõsi, seda küll ainult Douglas Stampleri seisukohast vaadatuna, sest Racheli jaoks kujutab see endast võimalust vabaneda ja seda mitmel tasandil. Võimalust vabaneda talle seatud reaalsetest piiretest, aga võimalust vabaneda ka oma minevikuvarjudest.

Religiooni aspekti sissetoomine Rachel Posneri tegevusliini polnud liiga üllatuslik lüke, kuid annab kindlasti seni elukauge ja pigem negatiivse tegelasena mõjunud Posneri mõistmiseks uue lähenemisnurga ning illustreerib hästi klišeed, et inimene on võimeline muutuma, olgugi, et Racheli peamine ajend siinkohal on siiski sõprade leidmine.

Kinematograafilisest küljest on "Kaardimaja" teisel hooajal võtnud omale pigem täispika mängufilmi ilmed ning sündmustik omandanud märkimisväärselt laiemad mastaabid. Mänguruum on selgelt suurem, mis osalt selgitab ka kõrvaltegelaste intensiivsemat kaasatust ning mitmete uute lisandumist, millest omakorda on tingitud ka tegevustiku tihenemine.

Muuhulgas oli läbivalt põnev jälgida, kuidas Frank alustas oma tegemisi talle omaselt, teeseldult tagasihoidlikult ja oma tähtsusetust rõhutavalt, kuid kasvatas end episoodi lõpuks jõuliseks ning oma positsiooni täielikult teadvustavaks juhiks, kelle ambitsioonid üsna selgelt siin veel ei peatu.

1 KOMMENTAAR

M
??? 14. märts 2015, 19:50
Miks nimetada hea filmi sisu algelist ümberjutustamist arvustuseks?

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee