Kommentaar

Ülo Vooglaid | Test riigikogu liikmete hindamiseks (16)

Ülo Vooglaid, sotsioloog, 12. märts 2015, 17:08
Ülo VooglaidFoto: Aldo Luud
Valimised ei vii kuhugi, kui haritlased löövad käega ja teistel on enam-vähem ükskõik. Rahval on iga kell õigus nõuda, et need, kes on võtnud nõuks ühineda selliseks kogumiks, mida nimetatakse erakonnaks, annaksid endale ja teistele aru, kes nad on, mida nad tegelikult teevad ja mis selle tegevusega kaasneb (või võib kaasneda või on juba kaasnenud). Rahvast, sedasama, kelle hulka sinagi kuulud ja kes on põhiseaduse järgi kõrgema võimu kandja, ei või hurjutada ega hullutada!

Kui erakonna juhtkond on võtnud või kutsunud kedagi oma nimekirja, millega minnakse riigikogu valimistele, siis erakonna juhtkond peab ühtlasi vastutama selle eest, et nimekirjas ei oleks: profaane, puuke ja teisi parasiite, petiseid, mängureid või ostetavaid, kes end ka äraostmatuteks nimetavad. 

Nõuded riigikogu liikmele 

  • Erakonna juhtkond peab enne nimekirja vastuvõtmist veenduma ja selgitama ka üldsusele, kas see ja teine isik on adekvaatne ja sel määral haritud, et kujutab ette, 
  • millised põhiseaduslikud institutsioonid Eestis üldse on ja mis on nende institutsioonide otstarve;
  • mida peab riigikogu kui institutsioon tagama;
  • mida on vaja teha ja saavutada riigikogu igal liikmel;
  • mida tähendab vanne;
  • millistel eeldustel on riigikogu liikmel võimalik osaleda seadusloomes;
  • millistel eeldustel on riigikogu liikmel võimalik osaleda kõrgeimas riiklikus järelevalves;
  • millistel eeldustel on riigikogu liikmel võimalik osaleda rahvusvahelises suhtlemises ja esindada Eestit;
  • millistel eeldustel on riigikogu liikmel võimalik kanda hoolt Eesti riigi ja rahva, kõigi eluvaldkondade ja -piirkondade elujõulisuse eest;
  • kes ja kuidas vastutab selle tegevuse tagajärgede eest, mida võib ühiskonnas, looduses, rahvusvahelistes suhetes, elanikkonna mõtlemises ja käitumises tekitada juhm, hoolimatu, jõhkralt vägivaldne, rahva enamuse tahet ignoreeriv ja parastav käitumine.
  • Riigikogu liige peab olema sel määral informeeritud, et ta teab, 
  • millised olud, milline olukord ja situatsioon on Eestis, Euroopas ja maailmas;
  • mis on stabiilne ja labiilne;
  • millised tendentsid on ilmnenud ja tõenäoliselt ilmnevad lähemas-kaugemas tulevikus.

Riigikogu liige peab olema sel määral kogenud, et suudab aimata muutuste ning paigalseisu avalikke ja varjatud põhjuseid ning prognoosida, millised muutused on tulekul, ning aru saada, kes on kes. 

Kas kandidaadid rääkisid asjast? 

  • Nüüd aga väga sisuline ja oluline küsimus – kas te kuulsite või nägite valimiskampaania käigus, et keegi kandideerijatest 
  • avas mingi probleemi ja tõi välja selle kujunemise põhjused;
  • oli võimeline midagi (ükskõik, mida) käsitama nii, et oleks avanenud võimalus näha ja aru saada;
  • vaatles midagi ühiskonna eri regulatsiooni- ja juhtimistasanditel;
  • käsitas ühiskonda kui institutsionaalset süsteemi;
  • avas infrastruktuuri koosseisu ja olukorra Eesti eri piirkondades ja eluvaldkondades;
  • esitas meetmete süsteemi millegi saavutamiseks;
  • suutis eristada üldist, erilist ja üksikut ja siduda nähtu süsteemiks eri metasüsteemides;
  • tundis inimest ja inimkooslusi;
  • analüüsis mõne institutsiooni või organisatsiooni funktsioneerimise, muutumise ja arengu eeldusi;
  • lähtus inimese heaolust;
  • käsitas inimest eesmärgina, mitte vahendina;
  • teadis ja avalikustas, mis on põhjustanud massilise tööpuuduse, vaesuse, väljarände;
  • käsitas haridust, hariduse tegureid ja toimeid (NB! ei rääkinud vaid koolitoidust ja õpetajate palkadest);
  • oskas midagi öelda Eesti teadusliku potentsiaali ja selle rakendamise kohta;
  • käsitas õiguslikku regulatsiooni, sh õigusaktide kui regulatsioonimehhanismide toimemehhanisme ja nende tegelikke toimeid;
  • käsitas elanikkonna tervist ja meetmete süsteemi tervishoiusüsteemi täiustamiseks; aimas, milline osa elanikkonnast on (miks!) võõrdunud ühiskonnast, kogukonnast, erakonnast, tööst;
  • hoomas, milline osa elanikkonnast tunneb (miks!), et riik on võõrandunud ning ka töö on võõrandunud (pöördunud tegija vastu, muutunud talle vaenulikuks jõuks);
  • lasi aimata, et nende meelest on riigi edenemise asendamatuks eelduseks intellektuaalne potentsiaal;
  • pidas oluliseks kehtestada ühiskonnas personaalse vastutuse ja kompetentsuse printsiip?

Mida meil oleks vaja hoida, muuta ja lisada? Millest oleks vaja vabaneda?

Millistel eeldustel saaks Eestist ikkagi veel asja ja tärkaks taas lootus, et võim ei toimi vaimu vastu ja vaimu arvel, et ühiskond ei ole majandus, et inimene ei ole vahend kellelegi kasumi teenimiseks ja elu saab muutuda elamisväärseks?

Ma ei ole kindel, et Eestil on võimalik püsima jääda ning tegutseda teiste riikide-rahvaste seas usaldusväärse ja tõsiseltvõetava partnerina, kui riik samas rööpas edasi püsib ehk tahab julgelt edasi minna.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee