Eesti uudised

Uuringu tulemus: spetsialistid leiavad, et ohver on perevägivallas enamjaolt ise süüdi (71)

Kristiina Tilk, 12. märts 2015, 07:00
Iris PettaiFoto: Laura Oks
"Eestis peab enamik õiguskaitsjaid perevägivallas süüdlaseks naist," teatab spetsialistide seas värskelt valminud uuringu "Perevägivald juristide vaatenurgast" üks korraldajaid, Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi (EAÜI) sotsioloog Iris Pettai.

Iris Pettai sõnul võidakse õigusorganite poole pöördunud perevägivallaohvritele, kes on tavaliselt naine, öelda: ise olid rumal, et viis aastat end peksta lasid, mõtle, mis sa valesti oled teinud. "See on tõsine probleem, kui naist nii tajutakse."

Samal teemal

EAÜI korraldas möödunud aasta lõpukuudel koostöös Tartu ülikooli avaliku õiguse instituudiga üle-eestilise küsitluse juristidele. Küsitluses osales 203 õiguskaitseorganite töötajat – prokuröridest vastas veebi vahendusel edastatud küsimustele 42, kohtunikest 25, advokaatidest 15, teistest õigusspetsialistidest ja politseiuurijatest kummastki 79 inimest. Vägivallaga tegelevatest õiguskaitsjatest leidis suur protsent vastajatest, et naised provotseerivad mehi, olles purjus, lähevad võõra mehega ise kaasa ja satuvad nii ohvriks. Samuti leidsid spetsialistid, et naised riietuvad liiga väljakutsuvalt. Kõikidest vägivallajuhtumitest 78% moodustab füüsiline vägivald.

Seksuaalset vägivalda aga ei pea 48% uuringus osalenud kohtunikest probleemiks, samuti ei osata seisukohta võtta vaimse vägivalla suhtes. Uuringu andmeil on 88% vägivallatsejatest mehed ja ohvrid 82% naised. 75% vägivallajuhtumitest toimub endiste või praeguste elukaaslaste vahel.

Samuti tõi uuring välja, et paljud juhtumid ei jõua kohtuni seetõttu, et ohver loobub antud ütlustest. 62% prokuröridest leidis, et ohver loobub ütlustest vabatahtlikult ja mingit hirmu või survestamist vägivallatsejalt talle ei ole. 28% kohtunikest ja 51% politseiuurijatest olid prokuröridega ühte meelt. Vägivallatseja mõju ohvri tunnistustest loobumisele väga reaalseks ei peetud.

Ja ehkki uuringust selgub, et vägivalla ennetamine, viharavi, turvakodude loomine ja muud tegevused ei asenda seadusandlust, tõdeb Pettai, et selles koha pealt on Eesti hästi arenenud. Kui võrrelda perevägivalla tõttu tapmiste hulka 2013 ja 2014, on see vähenenud. 2013. aastal oli 19 ja 2014. aastal 10 tapmist. Samuti on langenud kuritegelikule tasemele jõudnud perevägivallajuhtumite arv – 2014. aastal registreeriti 2721 juhtumit, mis on 31 võrra vähem kui aasta varem.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee