Maailm

Kreeka nõuab Saksamaalt sõjakahjude eest 332 miljardit (26)

Aadu Hiietamm, 12. märts 2015 07:00
VASTASSEIS: Saksamaa ja Kreeka vastasseis leidis kajastamist ka veebruaris toimunud vastlakarnevalidel. Düsseldorfis kujutati näiteks Saksamaa liidukantslerit Angela Merkelit kükloobina, keda ärritab ragulkaga Kreeka peaminister Alexis Tsipras. Foto: AFP / Scanpix
Suures rahahädas vaevlev Kreeka valitsus nõuab järjest tungivamal toonil Saksamaalt Teise maailmasõja aegsete kahjude hüvitamiseks kuni 332 miljardit eurot. Kreeka justiitsminister hoiatas, et Saksamaa keeldumisel ollakse valmis sakslaste varad Kreekas konfiskeerima, vahendab Spiegel Online.

Saksamaalt nõutav rahasumma on viimastel aastatel pidevalt kasvanud. Nii räägiti kolm aastat tagasi enne parlamendivalimisi 70 miljardist eurost. Niisuguse nõudmisega esines parempopulistlik partei Sõltumatud Kreeklased (Anel), mille asutas 24. veebruaril 2012 Panos Kammenos. Uue partei juht valis oma seisukohtade tutvustamiseks Distomo küla, kus SSlased tapsid 10. juunil 1944 karistusoperatsioonil 1800 inimest, kelle seas oli palju vanureid, naisi ja lapsi.

Samal teemal

Kahjunõue suureneb

Viimastel parlamendivalimistel tänavu 25. jaanuaril kogus Anel 4,75% valijate häältest ja sai 300kohalises parlamendis 13 saadikukohta. Anel astus koalitsiooni valimised võitnud vasakparteiga Syriza ja praegu nõuab Kreeka Saksamaalt sõjakahjude hüvitamist juba valitsuse tasandil. Summa on tõusnud juba kuni 332 miljardi euroni. Täpsemalt räägib Kreeka peaminister Alexis Tsipras summast, mis jääb vahemikku 269–332 miljardit eurot. Tsiprase sõnul toetub kahjunõue eelmise valitsuse ajal tegutsenud eksperdikomisjoni aruandele.

Kahjunõue on aastaga kahekordistunud. Nii tuletas Kreeka tollane president Karolos Papoulias eelmise aasta märtsis Ateenas käinud Saksamaa liidupresidendile Joachim Gauckile meelde, et Berliin ei ole hüvitanud Kreeka sõjakahjusid. Tookord käis jutt 108 miljardist eurost aastatel 1941–1944 Kreeka infrastruktuurile tekitatud kahjude eest ja veel 54 miljardist eurost, mis hüvitaks Kreeka keskpangalt võetud sundlaenu. Kokku tegi see 162 miljardit eurot. Gauck vastas, et tema teada on kahjud hüvitatud. Lääne-Saksamaa maksis Kreekale 1960. aastal 115 miljonit Saksa marka ning tookord lepiti kokku, et Ateena tulevikus uusi nõudmisi ei esita.

Kreeka praegune valitsus ei ole Berliini vastusega nõus.

Tsiprase sõnul täideti kahjunõuete esitamiseks vajalikud õiguslikud ja poliitilised tingimused alles pärast Saksamaa taasühendamist 1990. aastal. Paraku on Saksamaa valitsused sestsaati reageerinud Kreeka õiglastele nõudmistele vaikimiste, õiguslike trikkide ja aja venitamisega, leiab peaminister Tsipras.

Ajakiri Spiegel meenutab, et Saksamaa taasühinemiseks peetud 2 + 4 kõnelustest hoidis tollane liidukantsler Helmut Kohl teadlikult eemal riigid, kes oleks võinud hakata nõudma Saksamaalt reparatsioone.

Nüüd leiab Kreeka peaminister Alexis Tsipras, et Saksamaa püha kohus on kaotada Teise maailmasõja aegne ülekohus. "Sellega austame kõiki Teise maailmasõja ohvreid," rõhutas ta.

Tsipras on andnud mõista, et teatud tingimustel, näiteks Kreeka võlgade kustutamisel, ollakse valmis ka kahjunõudest loobuma. "Me ei ole unustanud, et saksa rahvas kannatas samuti natside võimu all. Saksamaad aidati õigustatult pärast Teist maailmasõda võlakärpega, et aidata tal taas oma jalgadele tõusta," lisas Kreeka valitsusjuht.

Saksamaa valitsus on seni kõik Kreeka nõudmised jäigalt tagasi lükanud. Berliini survestamiseks teatas Kreeka justiitsminister Nikos Paraskevopoulos teisipäeval, et ta on valmis heaks kiitma ülemkohtu 2000. aasta otsuse, millega kohustati Saksamaad maksma 28 miljonit eurot kompensatsiooni massimõrva ohvriks langenud Distomo küla 218 elaniku omastele. Sama kohtuotsus lubab konfiskeerida kompensatsiooniks Saksa kinnisvara. Justiitsminister lisas, et tema lõplik otsus sõltub paljudest teguritest.

Ajalugu kordub

Spiegel Online’i andmetel on ajalugu kordumas. Nii kiitis Kreeka sotsialistide valitsus 2000. aastal heaks Goethe instituudi, Saksa kooli ja Saksa arheoloogiainstituudi riigistamise. Seejärel aga otsus tühistati ning veel paar päeva hiljem toetas Saksamaa valitsus Kreeka vastuvõtmist eurotsooni.

Tundub, et ka praegu tuleb Ateena nõudmisi võtta märguandena Saksamaa valitsusele, et Kreeka võlakriisi lahendamine kuulub nende kohustuste hulka. Ja kriisi ei lahenda praegused jäigad ettekirjutused, mis on kreeklaste elu halvendanud kuni vaesumiseni välja.

Juncker: Kreeka jääb eurotsooni

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker välistas Saksa pühapäevalehele Welt am Sonntag antud intervjuus kategooriliselt Kreeka lahkumise valuutaliidust.

"Kreeka on ja jääb valuutaliidu liikmeks," rõhutas ta.

Juncker soovis nõnda teha lõppu kuulujuttudele, et Kreeka ja Euroopa Liidu kõneluste ebaõnnestumisel võib Kreeka loobuda ühisrahast eurost ja võtta taas kasutusele drahmi.

"Kreeka lahkumine eurotsoonist tekitaks kogu Euroopa Liidu reputatsioonile korvamatut kahju," lisas Euroopa Komisjoni president.

Kreekas püsiv rahanduskriis ja esmaspäeval alanud Euroopa Keskpanga võlakirjade ostuprogramm on kukutanud jõudsalt Euroopa Liidu ühisraha euro kurssi USA dollari suhtes. Üks euro maksis eile vahepeal vaid 1,05 USA dollarit. Võrdluseks: aasta algul sai ühe euro eest 1,21 USA dollarit.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee