Kui tulevase võimuliidu lubadusi kuulata, võiks arvata, et oleme peagi viie kõige turvalisema riigi hulga Euroopas. Mis täpselt tehakse ja palju see maksta võiks, pole aga kokku lepitud. Ilmselt võib lahkhelisid tekitada ka Eesti-Vene piirileping.

Esialgse plaani kohaselt pidanuks võimalik tulevane võimuliit jõudma eile kõige tundlikumate teemade juurde – maksuküsimused. Tulise arutelu asemel räägiti aga endiselt riigikaitsest. Täpsemalt oli päeva esimeses pooles läbirääkimiste menüü pearoog sisejulgeolek.

Keskerakondlasest riigikogu aseesimees Jüri Ratas meenutas Facebooki lehel, et pärast valimisi rõhutas Reformierakond, et oluline on moodustada kiiresti toimiv ja tugev valitsus.

"6. märtsil alanud koalitsioonikõnelustel on seni jõutud kokkuleppele töögraafikus ning kinnitatud, et riigikaitsekulud püsivad kahe protsendi juures SKPst," nentis Ratas eile ennelõunal.

Ja jätkas ironiseerides: "Tegemist on loomulikult olulise põhimõttega, kuid siin valitses konsensus juba ammu enne valimisi. Senise läbirääkimiste tempo juures julgen prognoosida, et täna võetakse arutusele Eesti rahvustoidutemaatika ning õhtuks jõutakse konsensusliku otsuseni, et räim jääb meie rahvuskalaks ka järgmiseks neljaks aastaks."

Kella 15 paiku andsid läbirääkijad eesotsas Taavi Rõivasega meediale aru ja loomulikult kerkis küsimus, miks läbirääkimised venivad.

"Ei saa alatähtsustada teemat, et Eesti oleks kindlalt kaitstud ja sõjaline julgeolek tagatud," ütles Rõivas. "Tempo seame endale ise, ei saa öelda, et oleks [läinud] palju plaanitust kauem."

Sven Mikser filosofeeris praeguseks tehtud väheste kokkulepete taustal, et kui universumis oleks asju, milles kõik neli parteid (peale mainitute Vabaerakond ja IRL) oleksid ühel nõul, saaks kirjapandust vähemalt neli köidet.

"Aeg on üsna ammendumatu ressurss," leidis Mikser juuresolijatele üllatuseks. "Kindlasti selleks, et jääks vähe eriarvamusi, võib kõik detailsemalt läbi rääkida."

IRLi juht Urmas Reinsalu poetas vahele, et kvaliteeti ei saa tõesti meetriga mõõta, kuid aeg pole ammendumatu ressurss.

Ta põhjendas, et praegune olukord seoses Venemaaga lihtsalt tähendab riigikaitse osas rohkem kokkuleppeid koalitsioonilepinguski.

Üks aga on selge – vähemasti piirilepingu osas on veel lahkarvamusi. Eile saatis Venemaa valitsus Eesti-Vene piirilepete eelnõu president Vladimir Putinile, kes peab esitama selle riigiduumasse ratifitseerimiseks.

Endine välisminister Urmas Paet (Reformierakond) teatas seepeale kohe, et lepete jõustumine on samm Eesti julgeoleku tugevdamiseks, sest mida vähem meil on Venemaaga suuri lahtisi küsimusi, seda parem.

Peaaegu sõna-sõnalt kordas seda pressikonverentsil ka Rõivas. "Mida selgem sott, seda parem mõlemale riigile, et kummalgi poolel ei oleks territoriaalseid pretensioone," lausus ta.

Seda juttu kuulates oli Vabaerakonna liidri Andres Herkeli näoilme aga selline, et teda niisugune lahendus ei rõõmustaks.

"Kahetsusväärse agressiooni taustal ei peaks sellega tegelema," märkis Herkel, ent viitas ikkagi võimalikele läbirääkimistele. Ta ei öelnud samas otseselt, et Vabaerakond piirileppe ratifitseerimisele riigikogus käe ette paneb, ent seda võis mõista küll.

Ka enne valimisi toonitasid Vabaerakonna esindajad oma seisukohtades korduvalt, et selline kokkulepe agressoriga oleks sobimatu ja kahetsusväärne.

Rõivas, Mikser, Herkel ja Reinsalu kinnitasid siiski, et üldiselt ollakse asjades ühel meelel. Mõned peamised lubadused: riigipiir ehitatakse korralikult välja; riigikaitse muutub gümnasistidele õppekava osaks (ilmselt kunagi ka kohustusliku ainena); panustatakse rohkem vabatahtlike päästjate ja politseinike töösse ja ostetakse uut tehnikat.

Toodi ka välja, et ajateenistuse pikkust muutma ei hakata, küll aga tahetakse parandada ajateenijate elamistingimusi.

Kui palju see kõik võiks maksma minna, ei tea aga asjaosalised isegi. Mikser selgitas: "Kõik tulusid ja kulusid puudutavad numbrid saavad käsitletud hiljem. On selge, et kui lubadustega minna teemavaldkondi pidi ja lüüa asjad lõplikult lukku, siis teise või kolmanda teema peale saab raha otsa."

Herkel lisas, et sõlmküsimused seisavad alles ees. "Majanduskasv ja toimetulek hakkavad seonduma maksuküsimusega," märkis ta.