Teleblogi

Arvustus: "Kaardimaja" – suurte võitude väikesed kaotused (2)

Merit Maarits, 9. märts 2015, 13:45
Robin Wright AFP / Scanpix
Frank Underwoodist kõneldes peab nüüdsest peale kasutama kongresmeni tiitli asemel asepresidendi oma, sest lõpuks ometi vannutakse ta ametlikult ka ametisse. Underwoodide elu on taaskord jõudnud sammu võrra nende seatud eesmärkidele lähemale, olgugi, et taolistel suurtel võitudel on komme tulla ka koos mõningate kaotustega.

Tundub vähemalt, et kui suurenenud vastutus on see, mis Frank Underwoodile tema uues ametis muret valmistama ilmselt ei hakka, siis vähene privaatsus ning koomale tõmmatud hingamisruum tõotab ajapikku muutuda üsna ängistavaks. Aga Underwood oma hea kohanemisvõimega paneb vast sellisegi olukorra enda jaoks lõpuks töötama. Või noh, mis tal üle jääb.

Samal teemal

Vastse asepresidendina hoiab Frank sellegipoolest talle omast tagasihoidlikku joont, mis on muidugi eelkõige esmaklassiline teesklus, kui puhtinimlik siirus. Tagasihoidlikkus on Frank Underwoodi jaoks oluline relv, mille abil panna konkurendid valvsust kaotama ja teda alahindama, mis teeb tegelikult Underwoodist nende jaoks sellevõrra ohtlikuma vaenlase.

Kuigi Raymond Tusk on juba näinud Frank Underwoodi inetumat külge, siis ei aima ta sellegipoolest päris täpselt, kellega tal tegemist on. Kuivõrd Tusk on teadlik, et Franki pole võimalik hirmutamise ja magusate pakkumistega ära osta, ei tea ta ilmselt veel seda, et Frank on palju rohkem kui lihtsalt põhimõttekindel mees.

Tänu uuele prestiižikale ametikohale on Franki käes olulisel määral rohkem mõjuvõimu, mida pole liigagi kergelt mõjutatava USA presidendi Garrett Walkeri (Micheal Gill) peal keeruline kasutada. Walkeris on maailma võimsama riigi riigipea kohta üllatuslikult vähe konkreetsust ja otsusekindlust, mida elutarkust sümboliseeriv ja jõudsalt hallinev pea ei kompenseeri.

Claire'i konkreetsuse ja otsusekindluse paneb kõikuma kummitus minevikust, mille puhul ei oska tegelikult olla šokeeritud, et taoline asi kunagi temaga juhtunud on. Nimelt paljugi Claire'i kohalolus reedab, et ta on näinud elu selle kõige inetumas reaalsuses, mis põhjendab osalt ka tema jääkuningannalikult külma kuvandit.

Taoliste kuvanditega käib alati kaasas paradoks, et nad mõjuvad vastupidiselt sellele, milleks nad tegelikult päriselt loodud on. Claire'i jäine ja läbitungimatu olemine tekitab ümberkaudsetes aukartust ja hirmu, kuid eelkõige on selle eesmärk kaitsta end reaalse elu koleduse ja pahatahtlikkuse eest.

Kuid pole Claire'igi kasvatatud nahk piisavalt paks, et kaitsta end minevikuvarjude teravate hammaste eest, mis end sügavale hinge sisse tahavad närida. Franki äge reaktsioon Claire'i ebamugavusele ja valule on õiglane, kuid oli suurmehelikum suruda oma kähvatanud viha hetkeks alla ning mõelda kättemaksu peale siis, kui käitumist dikteerib emotsioonide asemel taas kaine meel.

Lucas Goodwini kättemaksu on see-eest algusest peale dikteerinud šokist olenemata üsna kaine meel, mille kahjuks tema ümberkaudsed tembeldavad pikemalt mõtlemata traumajärgseks paranoiaks. See pole Lucase jaoks absoluutne ummikseis, kuigi toetuse puudumine on üsna selgelt väga demotiveeriv. Sellegipoolest – loodame, et temagi ristiretkele ei tehta lõppu enneaegselt.

2 KOMMENTAARI

n
nuu i nuu 9. märts 2015, 15:21
prežtiisikale
ä
äkki 9. märts 2015, 15:00
Õpiks kõigepealt ära sõna "prestiiž" ja selle käänamine.

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee