Maailm

Leedu valmistub (Vene) agressiooni tõrjumiseks (22)

Allan Espenberg, 7. märts 2015, 07:00
Foto: AFP/Scanpix
Võrreldes kolme Balti riigi suhtumist Ukraina veresauna ja kõigisse sealsetesse sündmustesse, hakkab silma, et mitte kõik riigid pole ühtviisi tegutsenud. Ei saa midagi ette heita ka Eestile ega Lätile, kuid kõige aktiivsemalt, teravamalt ja häälekamalt on Venemaa agressiooni vastu sõna võtnud siiski Leedu juhtkond.

Kuigi kõigi kolme riigi ametlikud seisukohad on Ukrainat pooldavad ja Venemaa tegevust hurjutavad, kõigis riikides kogutakse ukrainlaste toetamiseks raha ja esemeid ning pidevalt otsitakse võimalusi veelgi enam Ukrainat abistada, on leedukad võtnud Ukraina sõda mõnevõrra isiklikumalt ja tegutsenud tunduvalt resoluutsemalt.

Samal teemal

Ehkki Venemaa välisministeerium ning teised kõrged ametkonnad on oma avaldustes "noominud" ka Eesti ja Läti juhte, peavad venelased peaaegu iga nädal tegelema Leedu presidendi ja teiste kõrgete riigitegelaste ütluste ja väidete ümberlükkamisega. Eriti pahased on Venemaa võimud Leedu presidendi Dalia Grybauskaitė peale, kes ei jäta kunagi kasutamata võimalust venelasi torkida ja neile koht kätte näidata.

Presidendi teravad ja ülikriitilised väljaütlemised on venelastele palju peavalu valmistanud ja üldsegi ei imestaks, kui kusagil ametkonnas on loodud lausa ajutine osakond Leedu presidendi väljaütlemiste pareerimiseks. Kui üldse rääkida kolmest Balti presidendist, siis tundub, et Läti president Andris Bērziņš on Ukraina ja Venemaa küsimustes kõige vaoshoitum ja ettevaatlikum.

Leedu president on oma avalikes esinemises võrrelnud Vladimir Putinit diktaatorite Stalini ja Hitleriga ning Venemaad terroristliku Islamiriigiga. Grybauskaitė nimetab Venemaad jõhkraks ja agressiivseks riigiks, mis trambib üle kõigist rahvusvahelistest lepingutest. Ühtlasi on ta on pooldanud Ukraina toetamist sõjaliselt ja relvastuse saatmist ukrainlastele. Veel on Grybauskaitė teatanud, et tal puudub vähimgi soov Putiniga rääkida või mingil muul viisil suhelda.

Selliste väljaütlemiste tõttu peetakse leedukate presidenti peaaegu ainsaks riigijuhiks maailmas, kes söandab selliseid avaldusi teha. Seetõttu oli täiesti loogiline, et Grybauskaitė nimetati tänavu jaanuaris aasta inimeseks Ukrainas ja veel ka Ukraina esilobistiks maailmas.

Grybauskaitė karmid avaldused Venemaa kohta on paelunud ka meedia tähelepanu, mistõttu on hakatud koguni küsima: "Miks Leedu president käitub nõnda julgelt?" Seda on seletatud eeskätt sellega, et president on tugev, otsustuskindel ja resoluutne, otsese ütlemisega inimene, kes ajab järjekindlat ja õiget liini.

Venemaa välisministeerium on Leedu presidendi avaldustest nördinud ja selle esindaja on teatanud, et Grybauskaitė pole oma esinemistes adekvaatne ega vastutustundlik, ta põeb palju komplekse ja tema sõnad on karmimad kui "Kiievi rahvusradikaalide" omad. Veel mõnitati riigipead sellega, et ta püüdvat olla püham isegi Rooma paavstist. Kuna Venemaa infosõjalaadsed avaldused on üsna absurdsed ning neid pole võimalik isegi kritiseerida, siis katsuvad leedukad neile mitte reageerida ja jätavad need enamasti tähelepanuta. Seda vaatamata isegi sellele, et Vene riigiduuma kommunistide fraktsioon on soovitanud Venemaal katkestada diplomaatilised suhted Leeduga ja kehtestada Leedu vastu sanktsioonid.

Kolme riigi ühisbrigaad

Leedu on peale arvukate avalduste, sõnavõttude ja deklaratsioonide astunud ka konkreetseid ja silmaga nähtavaid samme Ukraina abistamiseks ja Venemaa tõrjumiseks. Näiteks on Ukraina valitsuses Leedu Eestist tunduvalt kõrgemal tasemel esindatud: kui eestlanna Jaanika Merilo sai aasta alguses Ukraina majandus- ja kaubandusministri nõunikuks, siis tema ülemuseks ehk ministriks on eelmise aasta detsembrist leedukas Aivaras Abromavičius. Leedu inimesi on praeguses Ukraina valitsuses veelgi.

Samuti on tähtsaks sammuks Leedu-Poola-Ukraina ühisbrigaadi (LITPOLUKRBRIG) loomine, millega hakati tõsisemalt tegelema 2007. aastal ja vastav kokkulepe sõlmiti 2009. aastal, kuid konkreetselt jõuti väeosa moodustamiseni alles mullu sügisel. Brigaadi peaeesmärkideks on kuulutatud osalemine rahvusvahelistel rahuvalve- ja humanitaaroperatsioonidel ning selle loomisega avaldatakse toetust Ukraina võitlusele agressiooni vastu. Tänavu veebruaris ratifitseeris Ukraina parlament brigaadi loomise kokkuleppe ja president andis sellele ka allkirja.

Ühisbrigaadi koosseisu hakkavad praegustel andmetel kuuluma kuni 3500 poolakat, kuni 350 leedukat ja 560 ukrainlast. Samas on rõhutatud, et teised riigid võivad samuti selle algatusega ühineda.

Lisanduvad kutsealused

Leedu kaitsenõukogu otsustas 24. veebruaril alustada kohustusliku ajateenistuse taastamist. Sõjaväekohustusest oli loobutud 2008. aastal, kuid viimase aasta jooksul toimunud sündmused ehk geopoliitilise olukorra teisenemine sundisid toda otsust muutma. Ajateenistuse taastamise peaeesmärk on riigi kaitsevõime tugevdamine ja võimaliku agressiooni tõrjumine. Leedu riigitegelaste kinnitusel on võimalus, et Venemaa ründab Leedut lähima kahe aasta jooksul, erakordselt kõrge.

Otsus puudutab 19–26aastasi mehi, kõrgkoolide lõpetajad peavad kutse saamiseks valmis olema kuni 38. eluaastani. Valitsus loodab, et teenima tuleb ka hulgaliselt vabatahtlikke, sest ajakirjanduses on juba pikemat aega kutsutud üles sõjaväekohustuse taastamisele. Igatahes on meedias avaldanud pahameelt mõned naised, kes oleksid samuti nõus armeeteenistust läbima.

Filosoof Nida Vasiliauskaitė märkis näiteks, et kohustuslik väeteenistus on halb algatus, kuid kui see kehtestatakse, siis ei tohiks naisi diskrimineerida ja nemadki peaksid armees teenima. Soovolinik Margarita Jankauskaitė aga täiendas, et naiste sõjaväkke võtmisel tuleks neile tagada vastavad tingimused ja arvesse tuleks võtta perekonna olemasolu. "Kui mees on pere ainus toitja, siis pole hea teda sõduriks võtta. Sel juhul tuleks kutsuda teenistusse naisi, kes seda tahavad ja kel pole peresid," ütles Jankauskaitė.

Professor Dalia Leinartė aga tuletas meelde, et sõjategevuse või okupatsiooni korral võivad naistest saada sõjalised seksiobjektid ja ka relvad. Eelkõige ähvardab neid vägistamine, ilma milleta pole möödunud ükski sõda.

Kaitseministeeriumi projektis nähakse ette, et sel aastal oleks sõjaväes vähemalt 16 840 ja maksimaalselt 21 960 sõjaväelast. Samas on välja käidud oletus, et kuigi paljud noored mehed peavad oma kohuseks armees käia, võib sõjaväeteenistuse taastamine esile kutsuda suurema emigratsiooni.

Esialgu on kavas igal aastal võtta sõjaväkke kuni üheksaks kuuks umbes 3000 meest. Kui parlament kaitsenõukogu otsusega nõustub, siis algab värbamine suve lõpus.

Kuidas tegutseda okupatsiooni ajal?

98leheküljelises brošüüris pole küll ühtki pilti ega illustratsiooni, kuid see polegi kõige tähtsam. Hoopis olulisem on saada juhtnööre selleks puhuks, kui mõni välisriik peaks Leedule kallale tungima. Raamatus pole ka ühtki võimalikku ründajat mainitud, kuid on selge, et esijoones peetakse silmas Venemaad.

Teoses õpetatakse ehitama keldritesse varjendeid või korraldama okupatsiooni korral meeleavaldusi ja streike, antakse näpunäiteid tegutsemiseks pommiplahvatuse või pantvangistamise korral. Okupantide vastu soovitatakse kasutada sotsiaalvõrgustikke ja küberrünnakuid. Autorid teatavad, et kõige tähtsam on mitte sattuda paanikasse ega kaotada aru. "Pidage meeles, lasud akna taga pole veel maailmalõpp," kirjutatakse brošüüris.

Leedu kaitseminister Juozas Olekas märkis, et käsiraamat vastab nende inimeste vajadustele, kes pärast Venemaa agressiooni algust Ukrainas hakkasid huvituma sellest, mida nad peaksid tegema, kui sarnane asi juhtuks ka Leedus.

Putini verine pea ei jõudnud lavale

Eelmise aasta lõpus tekkis skandaal barokk­ooperi teatri etendusega Vilniuse draamateatris. Antonio Vivaldi oratooriumi "Juditha triumphans" põhjal valminud lavateos oli tihedalt seostatud nüüdisaja poliitikaga, millest andsid tunnistust viimase aja suuremate türannide – Lenini, Stalini peakolud näitelaval.

Näidendi finaalis pidi režissöör Gintaras Varnase idee põhjal lavale veerema ka Putini verine ja moonutatud butafoorne pea, kuid seda ei juhtunud. Nimelt olid mõned teatriinimesed hakanud kartma ja olid takistanud Varnase ligipääsu Putini peanupule. Varnas teadis trupi seisukohti, mistõttu oli Putini pea peitnud eelnevalt seifi, kuid lavastuse ajal rikuti ruumilukk ja Varnas ei pääsenud seifile ligi. Lavastaja süüdistas teatrit tsensuuris ja näidendi läbikukutamises, vastukaaluks ähvardati Varnast aga võimaliku kriminaaljuurdlusega.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee