Verevahetus parlamendis: arvutid ja kabinetid saavad uue omaniku (4)

Põhilised poliitarutelud käivad praegu erakondade nii-öelda tagatubades, riigikogu saalis valitseb tühjus. Või siiski mitte! Pealtvaatajate rõdul kuulavad õpilased tähelepanelikult riigikogu giidi, kes tutvustab neile parlamendi ajalugu. Mis on riigikogu peamine ülesanne? küsib giid. Järgneb vaikus. Lõpuks keegi ütleb, et seaduste tegemine, ja saab ka kiita.

Eile pärastlõunal ongi see üks elavamaid kohti kogu Toompea lossis. Pikad ja käänulised koridorid on praktiliselt tühjad ning sööklaski valitseb vaikus. Kohvik on praegu sootuks kinni, oodates, kui riigikogu uus koosseis tööle asub.

Vana koosseis veel jätkab

Valimised toimusid möödunud pühapäeval ja praeguse seisuga jätkavad vanadest olijatest umbes pooled, teised peavad Toompealt lahkuma. Võiks ju arvata, et nüüd tulebki poliitküsimustes uue koosseisu poole pöörduda, kuid riigikogu kantselei direktor Maria Alajõe toob välja, et enne teeb valimiskomisjon otsuse, seejärel ilmub see Riigi Teatajas. Alles Riigi Teataja ilmumise päeval lõppevad praeguse koosseisu volitused ja järgmisel päeval võtavad uued saadikud volitused üle.

Siis kulub veel omakorda kümme päeva, kui peetakse avaistung. Praegune koosseis on veel ametis mõni nädal või kauemgi – kõik oleneb sellest, kui palju kaebusi valimiste kohta valimiskomisjon saab. Vahepeal peetakse isegi mõni parlamendikomisjoni istung.

Kui näiteks ajakirjanik ametist lahkub, peab ta tööandjale tagastama kõik: alates päevinäinud sülearvutist, lõpetades diktofoni ja uksekaardiga. Ai, kui midagi vahepeal kaduma on läinud, siis tuleb rahakotirauad avada. Alajõe sõnul ei erine töö riigikogus selles osas tööst eraettevõtja juures.

Saadiku kasutusse on antud sülearvuti, kabinetis on ka printer. Need tuleb tagastada. Varuaega antakse volituste lõppemisest alates viis päeva. Meilikonto suletakse nädala pärast, et saadik jõuaks oma suhtlusele punkti panna ja kontaktid säilitada. Selgub, et iga saadik mobiiltelefoni ei saagi – see antakse üldjuhul vaid komisjoni esimehele ja juhatuse liikmele. Küll saab selle liisida kuluhüvitise eest.

"Mingit oksjonit me kindlasti ei korralda," ütleb Alajõe vara kohta.

Näiteks vanad sülearvutid antakse kantselei töötajatele. Tulevased liikmed aga saavad uued, hangegi on välja kuulutatud.

Uustulnukad koolitatakse välja

"Kantselei töötab praegu täie hooga – tuleb teha ümbersättimisi, sest juurde on tulnud kaks uut fraktsiooni, aga ega pinda juurde tule," selgitab Alajõe.

Tuleb teha ka omamoodi loos, kus saadikute kabinetid paiknema hakkavad. Põhimõtteliselt loositakse fraktsioonide vahel välja lahkuvate saadikute kabinetid, siis saavad värsked fraktsiooniliikmed omakeskis otsustada, kes mis kabineti saab. Kui mõni vana saadik pole oma praeguse kabinetiga rahul, võib ta sellegi uuesti nii-öelda loosirattasse visata.

"Maja on keerulise ehitusega, osa tube on teistest tunduvalt kaugemal. Aga samas on väga palju ka inimlikku mõistmist ja vastutulelikkust. Näiteks omavahel lepiti kokku ja Mart Laarile anti parema asukohaga ruum," meenutab Alajõe.

Avanädalal pakutakse värsketele riigikogulastele – ja meeldetuletuseks ka vanadele olijatele – koolitusi. Näiteks räägitakse IT-süsteemidest, riigikogu liikme staatusest, eelnõude koostamisest, välissuhtlusest jne. Hoones korraldatakse eraldi ekskursioonid värsketele saadikutele, ent Alajõe sõnul aitavad siin kindlasti kaasa ka parteide vanad olijad, kes värsketele nägudele parlamenditööd tutvustavad. Kantselei on juba võtnud ühendust Vabaerakonna ja EKREga, et nende esindajatega eraldi kohtuda ja riigikogu tööst rääkida.