Teleblogi

ARVUSTUS: "Elavad surnud" – kohanemisraskused (3)

Sander-Ingemar Kasak, 3. märts 2015, 16:09
Andrew Lincoln AP / Scanpix
Rick & Co. on jõudnud uues episoodis ("Remember") järjekordse tõotatud maa väravateni ning neist astutakse sisse. Kuid kadunud ei ole endiselt eelmises peatükis postuleeritud skepsis, millele lisanduvad nüüd ka uue keskkonnaga kohanemisraskused.

Esimese asjana tahaks ära mainida, et ka käesolev arvustus sisaldab spoilivaid elemente. Siinjuures liigukski kohe ühe aspekti juurde, millele peaks möödaminnes tähelepanu heitma – kaameratöö. Mulle meeldis väga see, kuidas töötas nii-öelda sarjareaalsusest eraldatud video-videos aspekt sellel hetkel, kui tegelased rääkisid endast otse kaamerasse.

Samal teemal

Tahtmatult hakkasin ma seda kohe võrdlema selliste sarjadega, nagu "Kontor" ja "Moodne perekond". Ma muidugi mõistan, et kontekstid on absoluutselt teised, sest kogu "Kontori" teema ringles dokumentaalseriaali meisterdamise ümber ning käepärast oli kasutada professionaalne videotehnika, millele väike käsikaamera "Elavates surnutes" muidugi konkurentsi ei paku.

Aga see nii-öelda reaalsuste eraldamise tehnika oli minu arvates tore. Nojah, see selleks, lähme nüüd sisu juurde edasi.

Minu arvates oli selle episoodi kandvaks teemaks kohanemisraskused. Kui ollakse nii pika aega, kui Rick & Co. mööda kaootilist maailma ringi ekselnud, harjunud kasutama vägivalda ning olema pidevalt valvel, siis näib rahumeelne elu kuidagi nihkes olevat reaalsusest.

Samuti mõjuvad uncanny’na ka väikesed meile iseenesest mõistetavad mugavused ning meelelahutused "vanast" elust. Kui oled ikka harjunud igapäev ainsa tegevusena paranoia meelevallas olema, siis tundub väike piljardimäng vägagi veidra nähtusena – või kui sulle pakutakse lausa võimalust valida selle ning videomängude vahel.

Kuigi grupp üritab suures osas kohaneda uue eluga, siis nii mõnegi jaoks tundub see olevat võimatu ning hea elu ei ole midagi sellist, mida nad sooviks. Raske on metsast tagasi tsivilisatsiooni tulla, kuigi seda peaks sümboliseerima see kui Rick loobub oma metsikust habemest.

Sellele aga vastandub kaader sellest, kui keegi verandal tõmbab opossumil soolikaid välja. Samuti tundub, et kui ollakse nii kaua zombie’del kolpasid purustatud, siis see näikse olevat ainuke tõeline meelelahutus, mis naudingut pakub ning mille poole nii mõnigi tegelane ihaleb.

Ricki habeme juurde tagasi tulles: teda selleta nähes tekkis muigele ajav assotsiatsioon, et ma olin täpselt sama nägu jõulude aegu näinud filmis "Love Actually".

Samuti sooviks ma paar sõna ühe uue tegelase kohta öelda. Selleks on Alexandria juhtfiguur Deanna Monroe. Temaga seos tegi mu aju assotsiatsioone tegelasega inglise seriaalist "Survivors" (siinkohal räägin sarja 2008. aasta remake’ist), kuigi esmapilgul tundub, et tegemist on täiesti vastanduvate karakteritega.

Samas Deanna Monroe "Elavatest surnutest" mõjus üllatavalt meeldivalt. Huvitav korrelatsioon tekib ka sellega seoses, et Amuka-Bird kehastas ka "Lutheris" vähemalt sama ebameeldivat tegelast kui seriaalis "Survivors".

Lõpetuseks võib öelda, et tundub, et nii või naa võidab sotsialism siiski, sest postapokalüptilises maailmas tundub maailma taasehitamine toimivat just selle kontseptsiooni järgi: kõigile jagatakse tööd ning sealjuures määratakse ka elamispind. Kindlasti tuleb neid aspekte veelgi…

3 KOMMENTAARI

d
doh 3. märts 2015, 20:45
Ilmselt on see minu süü kuid see sari on igavamaist, igavaim :)
v
Viljar 3. märts 2015, 17:53
Vaadanud ära viimase episoodi muutus meel kurvaks just Daryli pärast. Näha on, et ta ei suuda/ei taha kohaneda uue elupaigaga. Kas talle "töö" leitaks...
(loe edasi)
Loe kõiki (3)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee