Maailm

Krimmis käib näitemäng halbade näitlejatega (9)

Allan Espenberg, 28. veebruar 2015 07:00
VENE PATRIOTISM: Krimmi pealinna Simferoopoli lähedal Perevalnojes pakuti 22. veebruaril vene maslenitsa (vastlapäeva) puhul Venemaa lipuvärvides pannkooke.Foto: Reuters / Scanpix
Täitumas on aasta ajast, kui Venemaa annekteeris Krimmi poolsaare. Krimm oli ka Ukraina endisele presidendile Viktor Janukovõtšile viimane pelgupaik enne Venemaale põgenemist. Anekdoot räägib, et kui Janukovõtš oli jõudnud Krimmi, pöördus ta Putini poole palvega varjata ja kaitsta teda Venemaa territooriumil. "Pole probleemi!" vastas Putin ja kuulutas Krimmi Venemaa territooriumiks.

Vaatame järele, millised muutused on Krimmi poolsaare ja selle elanike elus selle aasta jooksul toimunud ning kuidas krimlased oma uude olukorda Venemaa koosseisus suhtuvad.

Toetatakse annekteerimist

Mullu 16. märtsil toimunud referendumil olevat Krimmi ühinemist Venemaaga toetanud 96,7% hääletanuist, mis tundub erakordselt ebaloogiline. Eelmisel kevadel oli pooldajaid 79%.

Käesoleva aasta alguses viis marketingifirma GfK Ukraine läbi uue küsitluse, mille tulemuste kohaselt kiidab 93% krimlastest Krimmi ühinemise Venemaaga heaks ja vaid 4% on selle vastu.

Enam kui pooled Krimmi elanikest teatasid, et nende materiaalne olukord on viimase aasta jooksul paranenud ja nad on veendunud, et Ukraina meedia valetab Krimmi olukorra kohta.

Sotsioloogid selgitasid toetuse kasvu sõjaga Donbassis: Krimmi elanikud kardavad, et kui annekteerimist poleks toimunud, oleksid nemadki elanud praegu sõjatingimustes. Teisalt on väidetud, et inimesed kardavad rääkida tõtt ja nad on pettunud, et Ukraina võimud ei suuda Krimmi ukrainameelseid inimesi kaitsta.

Samas avalikustati ka küsitluses osalenute rahvus: et venelasi oli 77%, siis ei saanudki teistsuguseid tulemusi oodata.

Krimm – teine Antarktika

Ajakirjanik Vitali Portnikov avaldas arvamust, et Putin tahab muuta Krimmi teiseks Antarktikaks, kus lõpuks ei ela enam ühtegi inimest.

Viimane on selgelt täheldatav repressioonides krimmitatarlaste vastu. Ka Krimmi kui kuurorti polevat Portnikovi arvates Venemaale vaja.

Potjomkini küla

Veel on käidud välja oletusi, et Putin muudab Krimmi Potjomkini külaks, mille detailideks võiksid olla sild üle Kertši väina, oma Las Vegas, eesrindlik turismipiirkond, võimas masinaehitustehas, tugevad põllumajandusettevõtted ja investeeringute kuldne sadu.

Seejuures usutakse Krimmis paljusid lubadusi, näiteks seda, et kuigi praegu läheb iga päevaga kaup kallimaks ja palk on väike, siis silla valmimise järel pidavat muutuma kõik kaubad odavamaks ja ka töötasu suureneb.

Üks vaatleja on kirjutanud, et toimuv meenutab nõmedat näitemängu kallite dekoratsioonide ja halbade näitlejatega, kes püüavad etendada keisreid, kuid tulemuseks on vaid õukonna­narrid.

Suur rahaline kahju

Ukraina justiitsministeerium arvutas veidi ja jõudis järeldusele, et Krimmi okupeerimine Venemaa poolt põhjustas esialgsetel andmetel Ukrainale 1,8 triljonit grivnat kahju. Juba varem on teatatud, et Ukraina võib rahvusvaheliste instantside kaudu nõuda Venemaalt 100 miljardit kuni üks triljon dollarit Krimmi annekteerimise, Donbassi sõja ja muude ebaseaduslike tegude eest.

Ukraina valitsus teatas, et alates 10. veebruarist kehtestati piirirežiim neljas oblastis, mis piirnevad rindetsooni ja Krimmiga. See teade rõõmustas eriti Krimmi peaministrit Sergei Aksjonovit, kelle kinnitusel tõestab Ukraina kehtestatud piiritsoon, et ta tunnistab Krimmi kuulumist Venemaa koosseisu.

Loomulikult see nii pole ja ajutine riigipiir kehtestati eeskätt ikka selleks, et lõpetada ära kahjulike ja ohtlike tegelaste ja kaupade voorimine Venemaa kontrolli all olevatelt territooriumidelt Ukrainasse.

Ettevõtted võetakse omanikelt ära

Krimmi peaminister Aksjonov on märkinud, et natsionaliseerimist ja sunniviisilist väljaostmist ei korraldata selleks, et kedagi karistada, vaid eluliste vajaduste tõttu.

Poolsaare juhtide väitel olevat omanikud jätnud paljud oma firmad ja töötajad saatuse hoolde või kasutanud oma ettevõtteid Ukraina terroritõrjeoperatsiooni finantseerimiseks.

Nii on Krimmi valitsuse kontrolli alla võetud PrivatBank, leivatööstus Krõmhleb, ravikompleks Aivazovskoje, kompanii Tšernomorneftegaz ja paljud teised ettevõtted, mis varem kuulusid Ukrainale.

Veebruaris võeti Krimmis riigi kontrolli alla Jalta filmistuudio ja bussiveofirma Krõmavtotrans. Riigistati ka Ukraina oligarhile Rinat Ahmetovile kuulunud Ukrtelekomi Krimmi filiaal.

Krimmi peaminister Aksjonov väitis, et Ukrtelekom kavatses Krimmis lahti päästa viirusprogrammi, mille eesmärk oli kustutada kõik andmebaasid ja jätta poolsaar ilma igasuguse sideta. Seetõttu ei maksta Ahmetovile ettevõtete eest ka mingit kompensatsiooni.

Krimmi boss Sergei Aksjonov teatas, et ettevõtete juhid ei teinud vajalikul määral koostööd võimudega, kasutasid varimajanduslikke skeeme ja olevat teadlikult jätnud maksud maksmata. Veel andis ta teada, et ehk peaks alates 1. märtsist laialdasele natsionaliseerimisele lõpu tegema, et mitte ehmatada potentsiaalseid investoreid.

Krimmi võimud on tunnistanud, et aeg Venemaa võimu all ehk nn üleminekuperiood pole olnud väikeettevõtlusele eriti edukas.

Aasta jooksul on vähenenud ettevõtjate arv koguni viis korda. Kui aasta tagasi oli Krimmis 120 000 eraettevõtjat, siis praegu vaid 25 000. Krimmi Kaubandus-Tööstuskoja presidendi Aleksandr Bassovi arvates on enamikust ettevõtlusega tegelemisest loobunud isikutest saanud töötukassa kliendid.

Kurjategijad lastakse lahti

2014. aastal vabastati Krimmi vanglatest enne tähtaega umbes 1000 kinnipeetut. Veel 500 inimest pääses vabadusse, sest nende karistusaeg sai otsa. Samuti muutsid kohtud enam kui 50 süüdistatava või kahtlustatava suhtes tõkendit ja nad vabastati kinnipidamisasutustest.

Krimmi vanglateameti teatel saadeti kohalikesse omavalitsustesse enne tähtaega vabastatute iseloomustused ning andmed nende töövõime ja erialaste oskuste kohta. Samas jäeti pressiteates ütlemata, mis põhjustel nii palju vange vabastati.

Turistide hulgas vähe ukrainlasi

Mullu külastas Krimmi neli miljonit inimest, kelle hulgas oli ukrainlasi kõigest 450 000. Kui varasematel aegadel olid kõigist Krimmis käinud turistidest kuni 65% pärit Ukrainast, siis nüüd on aga suurem osa, umbes 80% pärit Venemaalt.

Krimmi kuurortide ministri Jelena Jurtšenko väitel pole see katastroof ning mägede taga ei ole aeg, kui Krimm muutub ukrainlaste hulgas taas nõutud puhkamis­kohaks, sest "pole võimalik lõhkuda sidemeid esivanematega, geneetilisi kontakte ja sajandite traditsioone".

Kuna turistide arv Krimmis ei rahulda võime, siis räägib üks anekdoot, et Venemaa riigiduuma hakkas Putini palvel ette valmistama seadust, et iga venelane peab vähemalt korra aastas käima Krimmis.

Seadusega mittenõustujad sõidutatakse riigi kulul tasuta Siberisse. Teine samateemaline anekdoot teatab, et Putin kuulutas Venemaal välja vabatahtlike puhkajate värbamise Krimmi saatmiseks, kusjuures riik tagab neile kolm söögikorda päevas, tasuta majutuse ja rõivad, korraliku palga ja matuseteenuse.

Tõsiselt rääkides ennustatakse, et tänavu jõuab Krimmi kõigest kaks miljonit turisti.

Venelasi innustab patriotism

Krimmi parlamendi esimees Vladimir Konstantinov märkis, et Krimm on venelaste jaoks täiesti uus kuurordipiirkond, sest viimase veerandsajandi jooksul on üles kasvanud põlvkond, kes pole kunagi Krimmis käinud.

Veel ennustas Konstantinov, et sel aastal suureneb turistide hulk eeskätt tänu patriotismile, kes lääneriikide sanktsioonide kiuste hakkavad külastama Krimmi.

2014. aastal sai Krimm turismindusest tulu 107 miljardit rubla ning väidetavalt käis venelasi Krimmis rohkem seetõttu, et nende rahakott on paksem kui nendel, kes külastasid poolsaart varem, s.o ukrainlastel.

Muide, Konstantinov on see mees, kes on palunud nimetada Krimmi parlamendisaadikuid mitte härradeks, vaid seltsimeesteks.

Lahkunud on 20 000 inimest

Krimmitatarlaste juhtide sõnutsi on viimase kümne kuu jooksul Krimmist Ukraina teistesse piirkondadesse lahkunud umbes 10 000 krimmitatarlast ja veel umbes 10 000 teistest rahvustest inimesi.

Krimmitatarlased on seisukohal, et Krimmi vallutamine Venemaa poolt oli ebaseaduslik ja nad püüavad tegutseda selle nimel, et saavutada Krimmi naasmine Ukraina koosseisu.

Tatarlased on kõrvale heitnud sõjalise lahenduse, sest kõige nüüdisaegsem relvastus (Venemaa oma) ongi praegu Krimmis ja selle vastu hakata pole mõtet. Krimmi okupantvõimud kiusavad eriti räigelt taga tatarlasi: neid ei võeta tööle, trahvitakse, korraldatakse läbiotsimisi, vahistatakse, paljud neist on jäänud teadmata kadunuks.

Eelmisel nädalal tunnistas kohus seaduslikuks Venemaa migratsiooniameti korralduse, millega keelati krimmitatarlaste endisel liidril Mustafa Cemilevil siseneda Venemaa Föderatsiooni territooriumile, see tähendab Krimmi.

2014. aasta augustist on Cemilev Ukraina presidendi täievoliline esindaja krimmi­tatarlaste küsimuses.

Kuna Cemilevil on nüüdsest olemas kohtumäärus (senini poldud talle antud ühtki dokumenti, mis keelaks tal Krimmis viibimise), siis saab ta selle vaidlustada Euroopa Kohtus.

Hinnad muudkui kerkivad

Võrreldes eelmise aasta jaanuariga on hinnad Krimmis aasta jooksul kasvanud poolteist korda. Kõige rohkem on kallinenud munad (184%), puuviljad (113%), jahu (92%), liha (77%), juurviljad (71%) ja kala (69%).

Krimmi statistikaameti teatel muutusid alkohol ja tubakatooted 58% kallimaks. Kallinenud on ka kõik muud teenused, sealhulgas haridus, tervishoid, transport, korterikulud, elekter, vesi, gaas jne.

Võrreldes eelmise aasta detsembriga olid hinnad tänavu jaanuaris 11% kõrgemad.

Krimm ei taha Ukraina toitu

Veebruari alguses ei lubatud Krimmi 20 tonni Ukrainast pärit külmutatud sealiha, mis oli ette nähtud Sevastoopoli firmale Meat Market.

Tolliametnikud põhjendasid sanktsioone originaaldokumentide puudumise, pakendamisreeglite rikkumise ja liha mittekaubandusliku välimusega.

Kuna sealihal tuvastati "füüsilised kahjustused", siis kästi kogu kaup Ukrainasse tagasi toimetada.

Veidi varem ei lastud teises tollipunktis Krimmi territooriumile 252 000 kanamuna Ukrainast, mille realiseerimistähtaeg olevat ületatud.

12. veebruaril tunnistas Krimm kõlbmatuks 20 tonni kanamaksa ja seegi kaup saadeti Ukrainasse tagasi. Päev varem takistati Krimmi jõudmast 1,6 tonnil lambalihal, mis pidi jõudma Simferoopolisse.

Kõik need juhtumid leidsid aset umbes nädala jooksul, seega võib oletada, et Krimmi elanikud toidupuudust ei tunne ja neil on võimalik valida toitu, mida süüa.

Helistamine käis läbi Ukraina

Kui senini kehtis Krimmis Ukraina telefonikood 065, siis veebruari keskel asendati see Venemaa linnadevahelise suuna­koodiga 365. Kuigi selline numbrivahetus oli plaanis juba aasta eest, tehti see ära alles nüüd.

Sellele vaatamata polnud vähemalt esialgu võimalik Venemaa koode kasutada ja endiselt säilis senine helistamiskord – ikka Ukraina suunakoodide ja numbritega. Ka Krimmi linnade suunanumbrid olid veel veebruari keskel endiselt Ukraina omad.

Mängupõrgu on jäänud venima

Venemaa president Vladimir Putin tegi 21. aprillil 2014 riigiduumale ettepaneku luua Krimmi poolsaarele hasartmängude tsoon ja 21. juulil kirjutas ta alla seadusele mängupõrgute piirkonna loomise kohta.

Kuid nüüdseks on esialgne hasart veidi lahtunud ja Krimmi valitsuses peetakse üksnes selleteemalisi konsultatsioone ja arutelusid.

Hiljem on lubatud projekt anda veel ka rahvale tutvumiseks. Arvatakse, et enne 2016. aastat ei juhtu midagi. Isegi mängupõrgutsooni asukohta pole paika pandud.

Laululahing Krimmi pärast

Ansambli Mašina Vremeni liider Andrei Makarevitš avalikustas veebruarikuus uue sõjavastase laulu "Vestlus kaasmaalasega", milles ta suhtub irooniliselt Krimmi vallutamisse.

Muusik tunneb huvi, mida andis venelastele Ukrainast tüki kahmamine ja küsib kaasmaalastelt: "Millest sul, vennas, puudu oli?"

Ta laulab, et pärast aasta möödumist "olen nüüd mina pasas, sina pasas, me kõik oleme pasas". Makarevitš on varemgi esinenud Putini-vastaste ja Ukrainat toetavate lauludega (näiteks "Mu riik on hulluks läinud"). Seetõttu tal on Venemaal elamine ja esinemine tehtud erakordselt keeruliseks ja ka ajakirjanduses käib talle klaperjaht.

Makarevitši uuele laulule andis muusikalise vastuse Venemaa föderatsiooninõukogu saadik Krimmist Andrei Sobolev, kes kritiseerib oma laulus Makarevitši seisukohti ja tema roppe laulusõnu. Sobolev avaldab toetust Kremli vallutuspoliitikale ja leiab, et Krimmi annekteerimine oli õige samm.

 Krimm sai endale Stalini

5. veebruaril, kui Krimmis tähistati Jalta konverentsi 70. aastapäeva, avati selle sündmusega seoses Jalta linnas uus mälestusmärk kolmele sõjaaegsele liidrile: Jossif Stalinile, Winston Churchillile ja Franklin Rooseveltile.

Nagu kõigi Venemaa suuremate ausammaste puhul, on sellegi autoriks skulptor Zurab Tsereteli, kes tegi 10tonnise samba juba tegelikult kümme aastat tagasi. Tollal jäi see Ukraina parteide ja krimmitatarlaste vastuseisu tõttu püstitamata. Kuid Venemaa võimu all enam takistusi polnud ja monument sai avatud.

See on esimene ausammas Stalinile, mis on püstitatud 60 viimase aasta jooksul. Krimmitatarlased nimetasid Stalini mälestusmärgi avamist provokatsiooniks, pühaduseteotuseks ja stalinismi taaselustamiseks.

Samal teemal

07.02.2016
Terroriakt krimmitatarlaste vastu
03.04.2015
Türgi muretseb krimmitatarlaste õiguste rikkumise pärast
16.03.2015
AVAMEELSELT: kuidas Krimm vallutati
04.03.2015
Ukraina tahab Krimmi tagasi

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee