Eesti uudised

Kuidas rahaliselt käituda, kui kaotate lähedase? (9)

Õhtuleht.ee, 8. märts 2015, 10:52
Foto: Peeter Langovits / Postimees
Lähedase kaotus viib meist igaühe rööpast välja, kuid siiski on sellel raskel hetkel vaja mõelda ka rahaasjadest. Mida siis siinkohal silma pidada?

Portaal minuraha.ee toobki ära peamised asjad:

Samal teemal

Esiteks tuleb silmas pidada, et Eestis kehtib 1. jaanuarist 2009 pärimise puhul loobumissüsteem. See tähendab, et inimese surma korral läheb pärand automaatselt tema pärijatele üle. Pärimise vormistamiseks tuleb pöörduda notari poole ja teha avaldus pärimismenetluse algatamiseks. Kui pärida ei soovita, tuleb sellest kolme kuu jooksul pärast pärandaja surma ja oma pärimisõigusest teadasaamist loobuda. Kui pärija selle tähtaja jooksul pärandist ei loobu, on ta pärandi vastu võtnud. See tähendab, et temast saab pärija ja ta peab asuma pärandiga tegelema. Kui pärandiga kaasnevad kohustused, näiteks tuleb maksta lahkunu korteri eest korteriühistule kommunaalmakseid või tasuda laenumakseid, siis peab pärija seda tegema.

Kuidas saab pärija kätte lahkunu pangakontol ja hoiusel oleva raha?

Selleks on vaja minna panka ja esitada pärimistunnistus. Pärimistunnistuse väljastab notar, kuid mitte varem kui kuu aja möödudes pärimismenetluse algatamisest. Samas võib kuluda ka palju rohkem aega, kui notaril on vaja näiteks pärijaid otsida.
Kui pärijaid on mitu ja nad ei ole notari juures sõlminud pärandvara jagamise lepingut, siis peavad pärijad koos panka minema ja nad saavad pärimistunnistuse ettenäitamisel lahkunu raha pangast kätte ühiselt. Ainult siis, kui pärijad on eelnevalt sõlminud notari juures pärandvara jagamise lepingu ja vara jagamisel ka raha jaganud, siis saab pank selle lepingu alusel teha väljamakseid igaühele just nii suures summas, kui lepingus kokku lepitud.

Kui matuste korraldamiseks on raha vaja varem kui pärimistunnistus kätte saadakse, võib
pöörduda panga poole, kus lahkunu raha oli ning uurida, kas pank oleks valmis näiteks surmatõendi ettenäitamisel teatud summa välja maksma lähedastele, kelle sugulus lahkunuga on tõestatav. Pankade praktika võib selliste juhtumite puhul olla erinev ja tasub meeles pidada, et pangal ei ole kohustust ilma pärimistunnistuseta lahkunu raha kellelegi välja maksta. Matusetoetuse väljamaksmine on pigem panga vastutulek, et lahkunu matuseasjad saaksid korraldatud võimalikult ladusalt.

Mis saab siis, kui pärija kolme kuu jooksul pärandist ei loobu, st võtab pärandi vastu, aga ei algata pärimismenetlust?

Kui pärijad pole pärandist loobunud, aga pole ka algatanud pärimismenetlust, siis ei saa lahkunu vara käsutada – näiteks ei saa kätte pangas tema arvetel olnud raha. Kui päriti kohustusi, näiteks tuleb tasuda mingeid laenumakseid, on pangal või mõnel muul laenuandjal õigus need laenumaksed pärijate käest sisse nõuda.
Pärimismenetluse võib algatada ka näiteks korteriühistu või pank, kui pole teada, kes on lahkunu pärijad, kuid korteriühistu või panga ees on lahkunul kohustusi. Nii saab notar pärimismenetluse käigus pärijad välja selgitada ning selgub, kes peab(vad) hakkama lahkunu kohustusi täitma.

Kust saavad pärijad teada lahkunu võimalike kohustuste, näiteks laenude ja võlgade kohta?

Kui notari juures algatatakse pärimismenetlus, siis teeb notar päringuid erinevatesse avalikesse registritesse, et välja selgitada pärandaja varaline seis. Notar teeb päringud kinnistusregistrisse, autoregistrisse, väärtpaberite keskregistrisse, abieluvararegistrisse, äriregistrisse. Samuti uurib notar krediidiasutustest ehk pankadest, kas lahkunul oli seal raha (arvelduskontol, hoiusel vmt) või kohustusi (krediitkaart, laen vmt). Samas näiteks korteriühistu ning Maksu- ja Tolliameti poole ei ole notaril kohustust pöörduda, mis tähendab, et info võimalike kommunaalmaksete võlgade või maksuvõlgade kohta võib jääda kätte saamata.

Kuid lahkunul võis olla ka sellist vara, mille kohta ei ole notaril kuhugi päringut teha: näiteks välismaal asuv vara, vallasasjad (väärtuslik mööbel, kunst vmt). Ka ei tule notari päringutega välja need lahkunu võetud laenud, mida ei olnud väljastanud krediidiasutus ehk pank, vaid mõni muu laenude andmisega tegelev ettevõte või eraisik. Seetõttu oleks hea, kui lisaks notari tehtavatele päringutele avalikesse registritesse vaataksid pärijad ise läbi lahkunu dokumendid ja lepingud.

Tasub teada, et kui pärandiga tulid üle ka võlad, siis pärijad vastutavad võlgade eest solidaarselt – see tähendab, et iga pärija vastutab kogu võla eest. Näiteks kui pärandaja on olnud mõnele ettevõttele või eraisikule võlgu, on võlausaldajal õigus esitada võlanõue ainult ühe pärija vastu. Kui see pärija võla ära maksab, on tal omakorda õigus nõuda ülejäänud pärijatelt nende osa võlast välja.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee