Maailm

Kremli plaan Krimmi hõivamiseks sündis enne Janukovõtši lahkumist (14)

Aadu Hiietamm, 26. veebruar 2015, 07:00
PUTINI ROHELISED MEHIKESED: Venemaa okupeeris aasta tagasi eraldusmärkideta sõdurite abil Krimmi ning asus seejärel toetama Ida-Ukraina mässulisi. Foto: Reuters
Aasta tagasi, täpsemalt 27. veebruari varahommikul kell pool viis võtsid 120 eraldusmärkideta Vene sõdurit oma kontrolli alla Krimmi ülemnõukogu ja valitsuse hooned. Samal päeval nimetas Krimmi parlament autonoomse vabariigi uueks juhiks Sergei Aksjonovi, kes 1. märtsil palus Venemaa presidendilt Vladimir Putinilt kiiret abi korra ja rahu taastamiseks poolsaarel.

Venemaa parlamendi ülemkoda – föderatsiooninõukogu – andiski kiirkorras pärast Aksjonovi abipalvet Vladimir Putinile loa kasutada Ukraina territooriumil vägesid ja juba 18. märtsil vormistati Moskvas Krimmi liitmine Venemaaga.

Samal teemal

Praegu tõdeme, et möödunud aastat saab nimetada Venemaa valede ja roheliste mehikeste aastaks. Venemaa president Vladimir Putin on mitu korda rõhutanud, et otsus Krimmi liitmiseks Venemaaga sündis spontaanselt soovist kaitsta sealseid venelasi pärast president Viktor Janukovõtši kukutamist Kiievis.

Putin püüdis algul Venemaa sekkumise Krimmis võimalikult väikseks rääkida. Nii teatas ta 4. märtsil, et Krimmis tunnusmärkideta tegutsevad väeüksused ei ole Vene omad, vaid need on Krimmi omakaitsejõud. Putini sõnul on selliseid mundreid võimalik osta suvalisest poest.

Nüüd, enne Krimmi okupeerimise esimest aastapäeva, avaldas Vene opositsiooniline ajaleht Novaja Gazeta dokumendi, mis väljaande andmetel laekus Putini administratsiooni ajavahemikus 4.02–12.02.2014. Dokumendi koostamisel võis osaleda oligarh Konstantin Malofejev, keda teatakse kui Suur-Vene imperialismi toetavat õigeusu fanaatikut. Selles programmilises dokumendis kirjeldatakse samm-sammult Venemaa sekkumisplaani Ukrainas, täpsemalt Krimmi annekteerimist ja idaoblastite destabiliseerimist.

Malofejevi dokument

Dokumendis rõhutatakse vajadust mängida Ukraina mitmes regioonis levivatele keskvõimuvastastele meeleoludele ning algatada ühes või teises vormis idaoblastite ühinemine Venemaaga. "Venemeelse liikumise" protsessi käivitamiseks Krimmis ja Ida-Ukraina aladel soovitatakse esile kutsuda sündmused, mis võimaldavad sellele protsessile anda poliitilise legitiimsuse ja moraalse õigustuse.

Mis puutub Krimmi, siis nimetatakse dokumendis personaalselt usaldusisikuna kohaliku partei Vene Ühtsus juhti Sergei Aksjonovit, kes 27. veebruaril upitatigi eraldusmärkideta Vene sõdurite toetusel Krimmi uueks peaministriks ja kes 1. märtsil pöördus abipalvega Putini poole.

Venemaa kasutas Krimmi hõivamisel vägesid, mis viibisid Sevastoopoli sõjaväebaasis vastavalt Ukrainaga sõlmitud kokkuleppele. Sõdurite maksimaalne arv oli lepingu järgi 26 000 ning sellest piisas. Venemaalt Krimmi lennutatud 1700 dessantväelast mahtusid lubatud 26 000 sisse.

Peale selle toimetati Venemaalt Krimmi hulgaliselt tsiviilisikuid, kes esinesid Vene sõdureid toetavate kohalikena.

Kiire ja veretu Krimmi vallutamine innustas Kremlit sekkuma ka Ida-Ukrainas, kuid nüüd osutas Kiiev vastupanu. 15. aprillil kuulutas Turtšõnov välja terrorismivastase operatsiooni, mis praeguseks on ametlikel andmetel nõudnud üle 5500 inimelu.

Lääneriikide vahendusel on üritatud Ida-Ukrainas kehtestada relvarahu, kuid kahjuks ilma eriliste tulemustata. Venemaa jätkab palgasõdurite ja relvastuse saatmist Ida-Ukrainasse ning seal kestavad lahingud hoolimata 12. veebruaril Minskis allkirjastatud relvarahukokkuleppest, mis pidi jõustuma 15. aprillist.

Porošenko: Krimm võetakse tagasi

Tundub, et Ukrainat toetavad lääneriigid on tänaseks leppinud Krimmi okupeerimisega. Nii räägitakse Krimmist aasta pärast selle okupeerimist vähe või üldse mitte.

Kiievis ollakse siiski teisel arvamusel. Nii kuulutas Ukraina president Petro Porošenko esmaspäeval, et Ukraina riik taastab kontrolli ajutiselt okupeeritud Krimmi üle. Ta lisas, et see ei toimu lihtsalt ja kiiresti, aga see toimub kindlasti.

Porošenko nimetas mullu 16. märtsil Krimmis toimunud rahvahääletust farsiks, mis pidi varjama Venemaa avalikku agressiooni Ukraina vastu, ning rõhutas, et Venemaa viis Krimmi usaldamatuse, tülid ja vaenu.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee