Eesti uudised

Narvalaste suur pidupäev! 

Arvo Uustalu, 25. veebruar 2015 07:00
PAREM NÄHA: Paraadi ajal roniti nii puu otsa kui ka isa kukile.Foto: Aldo Luud
Piirilinna elanikud maalisid põskedele sinimustvalged triibud ja tervitasid agaraimalt USA sõdureid

"Minu kodumaa on Eesti ja täna on kõigil suur pidupäev. Meie armee jättis väga hea mulje," ütles Narva-Jõesuust kaitseväe paraadi vaatama tulnud Nikolai.

Nikolai sõnu toetab tema kolleeg Jüri Narva-Jõesuu SOS lastekülast.

Ta lausa imestab, kui küsin, kui tähtis on Ida-Virumaal elavale venekeelsele inimesele Eesti vabariigi aastapäev.

"Miks me täna siis muidu siin oleme?" pärib ta vastu.

"Meie armee ei ole enam naljanumber ja on täiesti tõsiseltvõetav," ütleb ta sõjatehnikat silmitsedes.

Sõbrannadega paraadile tulnud Alina põsele on joonistatud Eesti lipp. Tüdruk näitab ajakirjanikule seda uhkusega. Selliseid väikeseid lipukesi on näha teistelgi põskedel.

"Elame ju Eestis," ütleb neljakümnendates aastates pereisa Oleg, kelle näole on samuti trikoloor kantud.

Sõitis kaugelt kohale

Valentina sõitis paraadi vaatama 70 kilomeetri kauguselt Kiviõlist.

"Spetsiaalselt tulin tehnikat ja paraadi vaatama. Minu arvates võiks armeele vähem kulutada ja rohkem noortele, aga armeeta ei saa," nendib ta.

58aastane naine on paraadil nähtuga rahul. Kuid väike etteheide on tal Eesti riigile ometi. Kodakondsus.

"Mul on Vene pass. Minu lastel ja lapselastel on Eesti kodakondsus. Lapselapsed käivad eestikeelses lasteaias. Mina ei ole kodakondsust isegi taotlenud, sest ei oska piisavalt hästi eesti keelt ja praegu on hilja juba õppida. Kui kodakondsuse saaks lihtsamalt, siis tahaksin ma olla Eesti kodanik," ütleb ta.

Valentina ei arva, et oleks midagi paha selles, kui Ida-Virumaa rahvas peab ühtlasi Nõukogude armee aastapäeva meeles. See ei tähenda, et inimesed on Eesti vastu.

"Minu vanaisa ja isa teenisid Nõukogude armees. Tähistame 23. veebruari, aga ega seepärast me halvad inimesed ole," kinnitab Valentina.

Aastapäeva paraadile tuli nõnda palju rahvast, et kõik ei mahtunud seda nägema. Seepärast olid Peetri platsi ümbruse kõik puud lapsi täis. Parema vaate saamiseks ei põlanud puu otsa ronimist täismehedki.

"Kristina, vaata, tankid tulevad!" hüüab üks poiss puu all olevale tüdrukule. Kui tüdruk tanke ei näe, siis hakkab poiss raudmasinaid elavalt kirjeldama.

Puu all arutavad kaks venekeelset meest Eesti armee võimekust.

Kui raadioajakirjanik seda kuuldes neilt arvamust küsib, tuleb vastuseks diplomaatiline: "Head näevad välja, aga kuidas lahingus hakkama saavad, seda ei tea."

Kui üldiselt lehvitati paraadil mõõdukalt, siis tugevama lipukestega lehvitamise osaliseks said just USA sõjaväe masinad.

"Eesti kaitsevägi on parimas vormis kui kunagi varem," kostub läbi kõlarite.

Paraadil oli osalejaid pisut üle 1400, peale selle 117 masinat sõjatehnikat.

Lipp heisati kõledas tuules

Eesti sünnipäev algas päikesetõusul Narva Hermanni linnuse hoovis riigilipu heiskamisega. Vaatamata nullilähedasele temperatuurile, oli tuul läbilõikavalt külm. Trikoloore lehvitavad Narva Pähklimäe gümnaasiumi tüdrukud tammusid sooja saamiseks jalalt jalale, samal ajal kui Narva poistekoori noored lauljad hümni laulmise ajaks pead paljastasid.

President, peaminister ja välisdiplomaadid seisid külma trotsides samuti paljastatud peadega. Ja mitte ainult hümni ajal, vaid kogu tseremoonia jooksul.

"Andke mulle ka lipukest," ütleb üks vanatädi vene keeles, võtab lipukese ja hakkab rõõmsalt presidendi ja peaministri suunas trikolooriga lehvitama.

Narva linnapea Eduard East tõdes oma kõnes, et meid on liiga vähe, et vahet teha rahvuse, päritolu või usutunnistuse tõttu.

Pärast lipuheiskamist asetati pärjad Narva külje all asuvale Vabadussõjas langenute mälestusmärgile. Kivisse raiutud hukkunute nimede seas on ka mitu venekeelset.

Samal teemal

26.02.2015
Paraadi valvasid snaiprid
25.02.2015
Narvakas peo eel: täna tähistame Nõukogude armee, homme vabariigi aastapäeva!
25.02.2015
Kontserdimaja köögipoolel elu kees

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee