VÕIMAS! Norra suusatajad on Faluni MMil võitnud kuuest võimalikust kuldmedalist viis ja 14 võimalikust medalist kaheksa. Fotol juubeldavad naiste sprinditeate kullanaised Ingvild Flugstad Oestberg ja Maiken Caspersen Falla. (Matthias Schrader)

Faluni MMi avanädala murdmaasuusatamise võistlusi valitses Norra. Kuuest kuldmedalist võideti viis ning kui alanud nädalal neile teist sama palju kuldasid lisandub, pole tegu üllatusega. Äkki tasuks norralaste dopingupattudes süüdistamise asemel imetleda põhjalikkust ja töökust, millel Viikingitemaa suusaime põhineb.

Oleme ausad – ajal, kui eestlastel oli veel põhjust murdmaasuusatamise tipus toimuvale kaasa elada, läks spordijutt saunas üpris kiiresti sellele, kuidas norralased ikka rämedalt dopingut panevad. Muud varianti ju polnud! Nad ei saa ju lihtsalt niisama nii head olla!?

Aktsiooni "Usume Andrus Veerpalu" üks olulisi tahke ei keskendunud mitte Eesti suusamehe puhtusele, vaid norralaste mustamisele. Küsimus "Miks ükski norralane pole dopinguga vahele jäänud?" pidi nii mõnegi meelest toimima indulgentsina.

Fakt on jätkuvalt konkreetne: erinevalt Eestist pole ükski Norra tippsuusataja mitte kunagi positiivset dopinguproovi andnud. Ning pole põhjust kahelda: iga Eesti suusatajalt võetud proovi kohta on norralastelt võetud neid vähemalt kümme.

Norra edu on 100% loogiline

Norra suusatajate medalisadu Falunis pole ootamatu. Käimasoleva suusahooaja naiste MK-sarjas on norralannade päralt pingerivi kuus esimest kohta. Meeste seas on nende päralt esimene, kolmas, kuues ja seitsmes koht. Sünge ülekaal on Falunis ilusti tulemuseks realiseeritud – kuuest võimalikust kullast on võidetud 5 (83,3%) ja 14 võimalikust medalist 8 (57,1%).

12. veebruaril ilmunud Soome spordiajakirjas Urheilulehti oli Norra võimsusest murdmaasuusatamises pikem lugu, kus toodi välja rohkesti jahmatavaid detaile põhjalikkusest, mida see ala Norras nautida saab.

Pärast krahhi Torino olümpial, kus Norra jäi kullata (tõsi, Kristina Šmigun-Vähi dopingujuhtumi tõttu võib see ajalooline fakt muutuda), on spordiala eelarvet neljakordistatud. 10 miljoni eurose eelarve toel on näiteks palgatud hooldemehi ja treenereid varuga, mis ei sunni kõiki hooaja jooksul täismahvile ja parandab tehtava töö kvaliteeti.

Ning algmaterjal sportlaste näol on Norral muidugi tohutult tugev. Professionaalseid suusatajaid on riigis 60-80. Profikoormustega harjutavaid juunioreid veel paarsada. Riik on jaotatud neljaks piirkonnaks, kel igaühel oma koondis, mil täiskohaga treenerid. Piirkondade koondiste parimad tõusevad B-koondisesse. Erinevalt enamikest riikidest moodustavad Norra meessprinterid jätkuvalt iseseisva võistkonna koos kõige sinna juurde kuuluvaga (treenerid, hooldetiim jne).

Kõik kirjeldatu tagab Norra suusatamises tohutu sisemise konkurentsi, mis sunnib tippe ennast halastamatult piitsutama. Kohe, kui natuke järele annad, satub MMile või olümpiale sõit kahtluse alla. Isegi MK-sarja satelliitvõistluse, Skandinaavia karikasarja etappidele pääsemise nimel lüüakse lahingut. Võistluspinget pakub ka väga elujõuline Norra karikasari.

Ühelgi muul riigil pole säärasele põhjalikkusele midagi vastu panna. Täiendava ja väga olulise impulsi pakub murdmaasuusatamise staatus. Konkurents jalgpalliga kuningriigi esispordiala tiitlile tähendab, et tippatleete kasvatatakse spordilembeste noorte koorekihist. Ühelgi muul maal suusatamine nii kõrges hinnas ei ole ning tööd alustatakse kehvema algmaterjaliga.

Tervem ja reipam rahvas võidabki medaleid

Äkki tasuks norralaste pimeda ja kadedusest kantud süüdistamise asemel imetleda kõike seda, mis nende suusatamises, ühiskonnas ja riigis hästi.

Mõned tähelepanekud kolme kuu tagusest jalutuskäigust Norra pealinna Oslo kesklinnas: 1) ülekaalulisi inimesi sisuliselt silma ei hakanud, 2) alkoholi hind on kõrge ja selle kättesaadavus madal, 3) jalgrattateid ja nende kasutajaid on rohkesti.

Norra linnad asuvad looduse rüpes ja kätkevad endas tohutuid võimalusi looduses liikumiseks. Loogiline, et mida tervem ja reipam rahvas, seda paremad ja võidukamad tema tippsportlased. Heia Norge!

Norra suusakullad

Norra suusatajad on pärast aia taha läinud 2006. aasta Torino olümpiat võitnud murdmaasuusatamises enam kui pooled tiitlivõistlustel jagatud kuldmedalid (78-st võimalikust 40).

2007 MM   5 kulda 12-st
2009 MM   5 kulda 12-st
2010 OM   5 kulda 12-st
2011 MM   8 kulda 12-st
2013 MM   7 kulda 12-st
2014 OM   5 kulda 12-st
2015 MM   5 kulda 6-st

Jaga artiklit

45 kommentaari

I
i469ee5r5errsstytrruzztddr++  /   21:25, 28. veebr 2015
jjjjooüooüuyyppuiõüp
õüüüüüäääää
iipoüüüü
I
i469ee5r5errsstytrruzztddr++  /   21:25, 28. veebr 2015
jjjjooüooüuyyppuiõüp
õüüüüüäääää
iipoüüüü

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis