(Reuters / Scanpix)

"Kaardimaja" on jõudnud märkamatult oma esimese hooaja finaalini ning kuna mingisugustest lõppudest on tegelikult vara rääkida, siis on korrektsem rääkida uutest suurtest algustest, sest just need ootavad peatset asepresidenti Frank Underwoodi ning tema abikaasat Claire'i ees sarja teisel hooajal.

Olgugi, et Underwoode saadab silmnähtav edu, on taustal siiski julgelt pead tõstmas ka mõned probleemid.

Zoe ja Janine on oma salatoimingutesse kaasanud ka Zoe'i endise töökaaslase ja uue kuti Lucas Goodwini, keda küll esialgu hirmutavad mõtted tüdrukute ettevõtmisega kaasnevatest potentsiaalsetest tagajärgedest, kuid kes ei oska ise ka päris kõrvale jääda. Põhjuseks ehk see, et kuna teda häirib sügavalt Zoe'i ja Franki vahel olnu, tundub viimase paljastamine olevat vähemalt üks viis seda hingevaeva leevendada.

Sarnaselt töötab see tegelikult ka Zoe'i puhul, kes on leidnud Franki selja taga nuhkimises võimaluse olnu enda ja Lucase jaoks heastada ning hinges selle kõigega lõplikult rahu teha, olgugi, et see on viimane asi, mida see endaga kaasa toob. Aga rahu ei tohikski siin olla Zoe'i peamine eesmärk, kuna ajakirjanikuna on tal taoliseks spionaažiks üheaegselt õigus ja ka kohustus.

Frank Underwoodil on muidugi ainult kaks kätt ning momendil on need hõivatud võimuvõitluses Richard Tuski vastu ning Zoe'i bandega tegelemine on jäänud eeskätt Douglas Stampleri ülesandeks. Stampler on end tõestanud olevat Franki jaoks täiesti asendamatu abikäsi, kelle vahe meel ja operatiivne tegutsemine on aidanud Franki välja nii mõnestki ummikseisust.

Stampler on paljuski Franki sarnane, selle vahega küll, et tema hinges on üksjagu rohkem ruumi ka inimlikele tunnetele, mida ta oskab oma äärmiselt hea asjaajamisoskusega osavalt kombineerida. Stampler oskab mõjuda usaldusväärsena, aga vajadusel ka hirmutada ning kuigi tal on võime inimesi mõjutada, pole mõjuvõim kunagi ülesanne omaette.

Doug täidab kõigest talle antud tööülesandeid, kuid Franki kõrval pole ta sellegipoolest pelgalt käsutäitja või alam, vaid võrdväärne partner ja kuriteokaaslane, parem käsi selle kõige paremas tähenduses. Üheskoos moodustatakse orgaaniline ja hästitoimiv meeskond, kelle jaoks lahendamatuid olukordi ei ole ning kes vahendeid ei vali.

Claire'i eneseleidmise teekond, mis näis ühes Adami hülgamise ning koju naasmisega lõppenud olevat, ei ole tegelikkuses seda mitte. Üsna mõistetavatel põhjustel on Claire'i hakanud vaevama teatavad eksistentsiaalsed dilemmad, millega Frankil oleks ilmselt keeruline praegusel ajal suhestuda, seda nii praktilisel kui ka emotsionaalsel tasandil.

Claire'i äkitsi tärganud soov emaks saada on esiti kindlasti bioloogilist päritolu, kuid sellel on ka oluliselt praktilisemat laadi algeid, sest tõepoolest: kellele jätta kõik see, mille nimel nad praegu nüüd vaeva näevad, pärast seda, kui teda ja Franki enam ei ole. Frankil on sellele kiire vastus olemas, Claire peab enda jaoks antud küsimuse samuti kiirelt lahendama, sest bioloogiline kell tiksub.

Kuid las need probleemid jäägu hetkeks. Praegu on endiselt veel aega tähistada.

Jaga artiklit

2 kommentaari

S
see  /   21:50, 20. veebr 2015
kaardimaja logiseb Frankil juba igast osast reetjateks põhiliselt naised! Tulgu juba äkiline kokkuvarisemine asi lõpetatud!
J
Jürka   /   13:56, 21. veebr 2015
Kahjuks nõnda niipea veel ei lähe. Frank saab asepresidendiks ja veidi hiljem ka päris presidendiks. Zoe aga koristatakse jalust kõige julmemal moel. Ja see on ju alles teise hooaeg, mis meil nädala pärast algab, 13 uut osa. USA-s aga hakatakse sellest järgmisel päeval näitama juba kolmandat sesooni.

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis