Eesti uudised

Rahalistes raskustes Eesti inimene loodab eelkõige perele ja säästudele (17)

Toimetas Sander Silm, 22. veebruar 2015 07:27
Foto: Reuters / Scanpix
Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel mullu läbi viidud uuringust selgub, et rahaliste raskuste tekkimisel loodavad inimesed ennekõike oma lähedastele ja iseenda säästudele.

Teabekeskuse juhi Lee Maripuu sõnul loodavad inimesed rahaliste raskuste tekkimisel ennekõike oma lähedastele ja iseendale.

52 protsenti elanikest loodab võlgadesse sattudes pere, sugulaste ja tuttavate abile, 46 protsenti oma säästudele ja varale ning 19 protsenti oma sissetulekute kasvule, olles raskustes valmis otsima uut töökohta.

Maripuu tõdes, et pereliikmete ja iseenda usaldamine on jätkuv trend ning riigile, finantsasutustele ja kindlustusele loodavad vähesed. Olukorras, kus ei suudeta täita rahalisi kohustusi panga ees, oodatakse Maripuu sõnul abi eelkõige pangalt ning pereliikmetelt ja sõpradelt, kelle poole pöörduks häda korral võrdselt ligi pooled vastanutest. Sissetulekute jaotuses loodavad sugulaste abile pigem väiksema, pangale pigem keskmise ja suurema pere sissetulekuga inimesed.

Enamasti ei teki rahalised raskused üleöö. Kui inimene näeb, et ta ei suuda laenukohustust täita, on mõistlik kohe pangaga ühendust võtta. Mida varem probleemiga tegeleda, seda valutumalt see üldjuhul laheneb.

"Vahel võib olla suur abi väga väikesest asjast, näiteks maksepuhkusest või maksekuupäeva muutmisest. Võimalusel tasub alati võlgujäämist ennetada, kui hiljem juba võlgnikuna püüda olukorda parandada," julgustas Maripuu inimesi pangalt nõu küsima ja probleeme ennetama.