Maailm

Kolmas maailmasõda on tõenäoliselt juba käimas (58)

Aadu Hiietamm, 20. veebruar 2015, 07:00
TULD!: Venemeelsete raketirünnak Gorlivka lähedal. Pilt on tehtud kolmapäeval.Foto: AFP / Scanpix
Vähemalt nii arvab tuntud Saksa kirjanik, Nobeli preemia laureaat Günter Grass

"Viimasel ajal kuuleb ikka ja jälle hoiatusi, et puhkeda võib kolmas maailmasõda. Ma küsin endalt mõnikord, kas see sõda ei alanud juba kaua aega tagasi ning hoopis teisel viisil, kui me tunneme Esimest ja Teist maailmasõda," tsiteerib Saksa meedia kirjanik Günter Grassi.

Nobeli kirjanduspreemia laureaat Günter Grass (87) rõhutas, et välja on arendatud uued võitlusvormid. Ainuüksi interneti kaudu saab praegu süsteeme blokeerida ja majandussõdu pidada.

"Kübersõda käib paralleelselt klassikaliste sõjakonfliktidega, mida me Ukrainas, Süürias ja mujal kogeme," ütles Grass ajalehele Neue Westfälische. Olukord on muutunud käsitamatuks ning see teeb murelikuks, lisas Grass.

Grass ei usu Minski kokkulepetesse

Ühtlasi ei usu Grass, et 12. veebruaril Minskis allkirjastatud kokkulepped (Minsk-2) kaua peavad.

"Ma ei usu, et Minsk-2 viib rahuni, sest mul on jäänud mulje, et nii Ukraina kui ka Venemaa ei oma sõdivate vägede üle täielikku kontrolli," ütles ta.

Grassi seisukohta jagab Saksa Bundestagi (Liidupäeva) endine asepresident, roheliste parteisse kuuluv poliitik Antje Vollmer (71).

Temagi ütles ajalehele Neue Westfälische, et kolmas maailmasõda algas juba ammu ning käib mitmel rindel. "Kokkupõrked Lähis-Idas, aga ka lääne vastasseis Venemaaga Ukrainas, on Euroopale üliohtlik," rõhutas ta.

"Praegused sõjalised konfliktid teevad juba küllalt muret, kuid Grassil on õigus, ka kübersõjad interneti kaudu mängivad oma rolli," lisas kirikutaustaga poliitik.

Antje Vollmeri sõnul puudub tänaste konfliktide sõnul kahjuks ühine pingelõdvendus- ja julgeolekupoliitika, mis oli omane külma sõja ajastule.

"Praegu puuduvad pingelõdvenduspoliitikud, nagu Olof Palme, Willy Brandt ja Bruno Kreisky. Nemad olid ettevaatlikumad ja ka pisut targemad kui tänaste poliitikute generatsioon," rõhutas ta.

Pärast Ukraina vägede rasket lüüasaamist Debaltseves kogunes eile õhtul Kiievis rahvuslik julgeoleku- ja kaitsenõukogu.

Ühe variandina oli laual sõjaseisukorra kehtestamine kogu riigis. Lõpuks võeti suund Minsk-2 kokkulepete täitmisele.

Kohtumisel leiti, et riiki tuleks kutsuda rahuvalvajad, kes paigutataks vaenupoolte vahele ja Ukraina-Vene piiri nendele lõikudele, mis ei ole praegu valitsuse kontrolli all.

Porošenko üritab endiselt rahu saavutada

Kiievi visiooni järgi peaks rahuvalvajate mandaadi heaks kiitma ÜRO julgeolekunõukogu ning rahuvalvajad ehk täpsemalt politseimissioon peaks tulema Euroopa Liidu liikmesriikidest.

Venemaa, Donetski ja Luganski mässulised asusid Ukraina võimude ettepanekut kiiresti kritiseerima. Nende arvates on rahuvalvajate toomine Ukrainasse vastuolus Minsk-2 lepetega, kus relvarahu kontrollifunktsioon pannakse Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlejatele.

Donetski ja Luganski mässulised lisasid omalt poolt, et rahuvalvajate paigutamine Donbassi on praegu veel enneaegne ning kui rahuvalvajaid tõesti peaks vaja minema, siis peavad nad tulema Venemaalt.

Eile ehk päev kavandatust hiljem toimus ka Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli, Prantsusmaa presidendi Fran?ois Hollande’i, Ukraina presidendi Petro Porošenko ja Venemaa presidendi Vladimir Putini telefonikonverents. See nõndanimetatud Normandia nelik tagas 12. veebruaril Minsk-2 lepete allkirjastamise.

Minsk-2 järgi pidid relvad Ida-Ukrainas vaikima 15. veebruaril ning 17. veebruaril pidi algama raskerelvastuse tagasitõmbamine rindejoonelt.

Nelik leidis, et Minsk-2 kokkuleppeid on rikutud ning rõhutas, et need kokkulepped kuuluvad täitmisele.

Angela Merkeli ametlikul veebilehel anti teada, et Vladimir Putin lubas osutada survet separatistidele, tagamaks Minsk-2 täitmine.

Petro Porošenko kutsus vestluse ajal mitte tegema nägu, et Debaltseves juhtunu on kooskõlas Minski kokkulepetega. Ukraina riigipea sõnul tuleb välja töötada garantiid juhuks, kui ka edaspidi tehakse katseid kokkuleppeid rikkuda.

Nelik leppis kokku, et edasi koordineerivad sel nädalal tegevust välisministrid.

Samal teemal

20. veebruar 2017, 19:30
Suri Vene suursaadik ÜRO juures Vitali Tšurkin
11. mai 2015, 14:40
NATO taastab Külma sõja aegsed otseliinid Moskvaga
4. märts 2015, 07:00
Ukraina tahab Krimmi tagasi

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee