Eesti uudised

Jäigad seadused jätavad emata jäänud karupojad metsa surema (43)

Karoliina Vasli, 20. veebruar 2015, 07:00
LOOTUS SUREB VIIMASENA: Nende mõmmikutega sarnanevad karubeebid jäeti möödunud nädala­vahetusel metsa heas usus, et ema ikkagi naaseb. Pilt on illustreeriv! Foto: ALDO LUUD
Kui hirmutate emakaru oma poegade juurest minema, on teil vaid üks variant – kiiresti metsast lahkuda ja mõmmid saatuse hoolde (või küüsi) jätta. Muidu rikute seadust ning ega neid kuskile viia polegi, sest metsloomade taastuskeskus ja loomapargid karupoegi ei võta.

Möödunud pühapäeval jahiti Viljandis Kolga-Jaani jahiseltsi maadel metssigu. Õnnetuseks ajas koerte haukumine üles ühe talveunes emakaru, kes selle peale oma pesa hülgas.

Temast jäi maha kolm pisikest umbes taksikoera suurust mõmmit. Jahimehed ei teadnud, mida teha. Mõeldi veidi ja otsustati lahkuda, lootuses, et ehk tuleb ema pesa juurde tagasi. Muu hulgas helistati enne seda ka Elistvere loomaparki, kuid sealt saadi eitav vastus, karupoegi nemad vastu ei võta.

"Meil pole nendega midagi teha. Karu Karoliina ei võtaks neid omaks. Tal on oma ala ja reeglid, ta hävitaks need karupojad lihtsalt ära," selgitab pargi juhataja Sirje Saul Õhtulehele.

Sauli seisukoht on, et pesa juurest tuleb võimalikult kiiresti lahkuda ja ehk tuleb emakaru tagasi. "Iga ema armastab oma lapsi," märgib ta.

Liigne uudishimu võib tappa

Seadused ütlevad, et jahimees või keegi teine ei tohi selles olukorras looma kaasa võtta, rääkimata sellest, et pojad maha lasta (arvates, et muidu piinlevad loomad surnuks).

"Kujutate ette, et jalutate kuskil matkarajal, näete pisikest karu ja võtate ta kaasa ja lähete pakute näiteks Nigula metsloomade taastuskeskusele? See pole võimalik," sõnab keskkonnaameti nõunik Teet Koitjärv. Temagi rõhutab, et sellises olukorras tuleb hoopis võimalikult kiiresti lahkuda ja helistada seejärel keskkonnainspektsiooni numbril 1313.

"Ja pesa ei tohi üldse lähedalt vaatama minnagi," toonitab Koitjärv.

"Kui ikka inimese lõhn ja jalajäljed pesa ümber, siis on veelgi väiksem tõenäosus, et emakaru tagasi tuleb." Pealegi võib inimene nii ka oma elu ohtu seada. Kui ikka emakaru on veel kuskil ligidal ning näeb, et mõni uudishimulik pesa ümber tiirleb, võib ta rünnata.

Nigula metsloomade taastuskeskus võttis omal ajal karusid vastu, ent nüüd enam mitte.

"Võib julm tunduda, et jätame karupojad metsa, aga nad pole lõputult armsad pisikesed mõmmid. Nad kasvavad suureks ja muutuvad inimesele ohtlikuks, mis nendega edasi teha," arutleb Koitjärv. Pealegi – täiskasvanud karudega pole midagi peale hakata.

Kuna nad enam inimesi ei karda, siis on nad kerge saak ning võivad rumalusest inimeste juurde trügida. Näiteks võivad karud ligineda marjulistele ning ärritudes neid ka rünnata.

"On olnud juhtumeid, kus inimeste üleskasvatatud karu trügib inimasulate ligi ja hakkab prügikonteinerites tuhnima," teab RMK jahinduse spetsialist Kalev Männiste. "Hiljuti oli juhtum, kus karud olid Tartu–Viljandi tee ääres. Sõitjatel lõbu palju, pidasid autod kinni ja tegid pilti. Ent sellised karud ei saa looduses hakkama."

Karudele ikkagi leiaks uue kodu?

Jahimeeste Mõttekoja liige ­August Kuuse on aga veendunud, et too Kolga-Jaani karuema ei tule tagasi ning pojad tuleks metsast päästa.

"Praegune olukord on umbes sama, kui jätta kolmekuune imik kuskile metsa kännu peale surnuks külmuma," leiab ta. "Ma olen seda uurinud, olen sada protsenti kindel, et emakaru ei tule tagasi."

Kuuse pahandab, et riik probleemi nii kergekäeliselt suhtub. Juttu, et karudega midagi teha pole, ta ei usu.

"Rahvuspargid, eraloomaaiad – igasugu eri variante on nii siin kui ka välismaal. Tahtjaid kindlasti leiaks, kui vaid tahaks otsida," väidab ta.

Keskkonnaameti nõunik Teet Koitjärv vaidleb vastu, et pole ka välismaal karude järele nõudlust, pealegi maadlevad teised riigid ju sama probleemiga mis meie ehk neil pole samuti oma karudega midagi teha.

 

Soojad ilmad viivad une

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts nendib, et nad peavad panema paika täpsema juhise, kuidas käituda olukorras, kui emakaru pesast peletatakse.

"Jahimeeste kaitseks võin öelda, et seda ei tehta ju meelega. Reeglina korraldatakse jahid talvel seal, kus teatakse, et pole karude pesitsuspaik, aga ikka võib juhtuda, et pesad on üllatavas kohas," märgib Korts ning viitab sellelegi, et oma rolli mängib kliima – kui talvel on ilmad soojad, ei maga mesikäpad nii sügavalt.

"Meie sõnum jahimeestele on praegu, et ise ei tohi kindlasti looma pesast ära võtta, sellele võivad järgneda isegi karistused," rõhutab ta.

Loomakaitsjad: karusid ei tohi metsa jätta

Loomakaitse seltsi kõneisik Liisi Moosaar ütleb, et ehkki ka nemad järgivad oma otsustes kehtivaid seadusi, tuleks olukordi lahendada juhtumi põhjal. Moosaar selgitab, et kui inimene on oma tegevusega looduse normaalse tasakaalu juba paigast löönud, peab ta selle eest ühtlasi vastutama ning üritama tehtut parandada.

"Niisiis ei saa me pidada ka ainuõigeks karupoegade metsa surema jätmist, sest tõepoolest jahimeeste ära hirmutatud ema oma poegade juurde tõenäoliselt enam tagasi ei pöördu," lausub ta.

"Karupoegadel peaks sellisel juhul aitama ellu jääda, kuni nad saavad taas looduses hakkama."

Samal teemal

7. mai 2015, 17:51
ARMSAD FOTOD | Lõriseva koera käest päästetud kutsikas osutus hoopiski karupojaks!
15. aprill 2015, 17:50
Loomapargi juht: inimene on veendunud, et teeb raske heateo, kui loomadele midagi poetab

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee