Juhtkiri

Juhtkiri | Kui tahad rahu, valmistu sõjaks! (5)

Õhtuleht.ee, 19. veebruar 2015 18:07
Foto: PantherMedia / Scanpix
Suurbritannia kaitseminister Michael Fallon hoiatas eile Briti meedias ilmunud intervjuus reaalse ohu eest, et Putin käivitab salaoperatsioonid Balti riikide destabiliseerimiseks. Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist on veel konkreetsem, kui ütleb, et üsna tõenäoliselt puhkeb tõsine kriis Venemaa ja Läti või Eesti vahel. Pole just meeldiv tunne, kui nii Suurbritannia kui ka Rootsi kaitseminister sisuliselt ühel ajal leiavad, et oleme Kremli sihikul.

Venemaa kõrval elades oleme harjunud pideva pingeseisundiga. Sestap tahame end õigusega pidada pädevaks Venemaa-spetsialistiks, kes peab kainestama veel gorbamaania roosas udus unelevaid lääneriike. Tegime seda 2008. aastal Vene-Gruusia konflikti aegu, teeme seda ka praegu, Ukraina kriisile lahendust otsides.

Samal teemal

Peaminister Taavi Rõivas kinnitab, et kindlasti ei ole Eesti inimestel tarvis karta, et kohe-kohe on sõda puhkemas. Kaitseminister Sven Mikser nendib, et paanikaks ei ole põhjust. Loomulikult on ärevuse ja ebakindluse külvamine üks Kremli eesmärke nn hübriidsõjas, kus lahinguid ei peeta mitte üksnes kineetiliste vahenditega, vaid ka majandus-ja küberruumis ning inimeste teadvust mõjutades.

Kuid meie lääne sõprade ja liitlaste hoiatusi ei tohi ka alahinnata, sest kaugemalt vaadates võib üldpilt olla selgem ja tähelepanekud teravamad. Ning ärevushäire raviks ei piisa, kui me Karlssoni kombel pidevalt korrutame – rahu, ainult rahu!

Peale riigisisese mantra (ja Narva, Vene piiri äärde nihutatud vabariigi aastapäeva paraadi) on vaja teisigi reaalseid samme. Usutavaks heidutuseks on samme astutud. Küll aga ei taha poliitikud alati mõista, et Ukraina sündmused ja sõjateema on meie kodudes paratamatult üha rohkem kõneaineks ning vahepeal kahetsusväärselt tähelepanuta jäänud ja mõnes ringkonnas isegi naeruvääristamist leidnud kodanikukaitse väärib uuesti ülevaatamist.

Harida ja treenida ei tule üksnes kaitseväe tegevüksusi, laiapõhjaline riigikaitse eeldab ühtlasi kodanikkonda, kes oskab ja on valmis kriisiolukorras adekvaatselt käituma. Ja selleks tuleb kodanikkegi õpetada ning uue pilguga üle vaadata, milline on meie omavalitsuste ja riigiametite valmisolek erakorralise sündmuse või hädajuhtumi puhuks. Selleks trenniks kulutatud raha ei ole maha visatud, vaid teenib end tagasi juba järgmise tormi, ulatusliku voolukatkestuse või üleujutuse korral.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee