Eesti uudised

Galojan elab Londonis kui printsess, Eesti riik peab pealt vaatama ja ootama (156)

Karoliina Vasli, 19. veebruar 2015, 07:00
KOHTUPROTSESS Anna-Maria Galojani kohtuprotsess oli omal ajal kui tõsielušõu, kus peategelanna igat sammu jälgisid ajakirjanikehordid.Foto: Arno Saar
Justiitsministeerium tunnistab, et Anna-Maria Galojani puhul jäävad nende käed lühikeseks, tuleb vaid pealt vaadata, millal – kui üldse – antakse luba ta Eestisse tagasi tuua. 

Võtame teoreetilise näite. Maksupettur Jüri mõistetakse kohtus süüdi ja ta peab pool aastat trellide taga veetma. Kohtuotsuse jõustumiseni võib ta vabaduses viibida. Jüri mõtleb – kõva vanglanari või uus elu Lääne-Euroopas. Sukasäärde on pisut raha kogutud, Jüri ostab lennupileti ja maandub ühes Euroopa metropolis. Sealsamas on ta paar aastat hiljemgi, sest Eesti riik on jõuetu midagi pihta hakkama ning kohalik kohus tegutseb kui tigu.

Taoline skeem võiks tunduda mõistusevaba, ent Anna-Maria Galojani näide on olemas. MTÜ Eesti Euroopa Liikumise raha Armanis, Versaces ja teistes luksuspoodides laristanud Galojan pidanuks viiekuulist vangistust kandma hakkama 2012. aasta 7. veebruari hommikul. Külma ilma kiuste seisid ajakirjanikud kohustuslikult väravate ees ja ootasid, millal tulevane staarvang saabub. Ei midagi, Galojan kõndis tikk-kontsade ja seeliku välkudes juba Londoni tänavatel. Seda teeb ta tänaseni ja pea iga päev postitab ta oma Facebooki ja Instagrami lehele mõned pildid, kus ta oma jõuka silmarõõmu Tristan Jervisega seltskonnaüritusi väisab. Näiteks mõne päeva eest käidi ühel suursugusel ballil.

 

 

Loevad Briti seadused

Samas kinnitab ta, et Eesti ametnikud on Galojani asjus kolme aasta jooksul palju kordi suhelnud enda kolleegidega Eurojustis (Euroopa Liidu kriminaalõigusalase koostöö amet), muu hulgas andes Suurbritanniale infot Galojani kohta.

Briti kõrgem kohus otsustas hiljuti, et Galojani viimast palvet arvesse ei võeta (ta oli mitu varasemat loovutamisotsust edasi kaevanud). "Praeguseks on meile teadaolevalt Anna-Maria Galojani edasikaebamise õigus ennast ammendanud," sõnab Laurendt-Hanioja, ent lisab, et Galojani viimaseks variandiks on siiski Euroopa Inimõiguste Kohus.

Antud kohus ei saa tühistada Galojani suhtes tehtud kohtuotsust, vaid tuvastab ainult asjaolu, kas tema põhiõigusi ja vabadusi on rikutud.

Galojanil pole lootustki

Aastatel 1998–2010 Eestist nimetatud kohtunikuna Euroopa inimõiguste kohtus töötanud riigikogulane Rait Maruste ütles hiljuti Postimehele, et väljasaadetav võib seal tõesti oma väljasaatmise teoreetiliselt vaidlustada. "Kuid see omab mingit eduvõimalust siis, kui on ohus tema elu või teda võidakse piinata, ebainimlikult ja alandavalt kohelda või karistada või on selles riigis teadaolevalt võimalik õigusriikluse räige eiramine. Ükski neist põhjustest ei tule Eesti puhul kõne alla."

Galojan võib taotleda, et Euroopa Inimõiguste Kohus keelaks tema loovutamise Eestile kuni asjas otsuse tegemiseni. Välisministeeriumist öeldakse, et taolist õiguskaitset rakendab inimõiguste kohus siiski harva.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee