Eesti uudised

ESTCube-1 läks pensionile, elagu ESTCube-2! (1)

Juhan Haravee, 18. veebruar 2015 07:00
RIP: Kosmosetudengid pistsid kondiitrite tehtud ESTCube-1 armutult pintslisse, et koguda jõudu ESTCube-2 missiooni õnnestumiseks. Foto: Aldo Luud
Esimene Eesti satelliit ESTCube-1 lõpetas tegevuse, kuigi missiooni põhieesmärki, elektroonilise päikesepurje katsetust, ei õnnestunud täita – selle mehhanismi rikkus satelliidi orbiidile viinud kanderaketi vibratsioon.

Eile keskpäeval pandi Tartu lähedal Tõravere observatooriumis pidulikult punkt esimesele Eesti tudengisatelliidiprogrammile ja ESTCube-1 veidi vähem kui kaks aastat kestnud kosmosemissioonile.

Programmi juhendaja Mart Noorma alustas kokkuvõtet pensionile mineva kosmosekuubiku viimasest eksperimendist. Nimelt said eelmisel nädalal kõik soovijad saata ESTCube’i pardale oma sõbrapäevasoovid lähedastele. Koopia orbiidile saadetud läkitustest said kätte mõistagi ka need 4000 õnnelikku, kellele valdavalt (95%) armastusest rääkivad sõnumid adresseeritud olid.

Noorma sõnul oli 56% soovide läkitajatest naised ning tundeid väljendati kaheksas keeles: eesti, inglise, saksa, vene, araabia, läti, prantsuse ja hispaania.

Samal teemal

Üks ESTCube’ile saadetud sõbrapäevaläkitus sisaldas Noorma sõnul ka abieluettepanekut.

Suurem osa programmi ülesandeid on Noorma sõnul edukalt täidetud. Viie aastaga ehitati valmis satelliit, lennutati see orbiidile ja saadi alasüsteemid ekstreemsetes tingimustes toimima. Hoolimata mõningatest raskustest saadi satelliit pöörlema kiirusega, mis oli vajalik elektroonilise päikesepurje väljakerimiseks. Just Soome kolleegide käe all valminud päikesepurje katsetusest oleks pidanud saama üks missiooni tipphetki.

Mullu septembris, kui päikesepurje testimiseks oli kõik valmis, selgus, et juhtme väljakerimise mehaanika ei hakka enam millegipärast tööle. Kerimismehhanismi mootor polnud ESTCube’i orbiidile toimetanud kanderaketi stardivibratsiooni lihtsalt välja kannatanud. "See polnud meie tehtud – mootor oli sisseostetud," püüdis muigel Noorma oma hoolealuseid ootamatu äpardusega kaasnevast vastutusest säästa.

Kell 12.25, kui pensionipõlveks valmistuv ESTCube-1 jõudis taas Eesti kohale, edastas kosmosekuubik morsekoodis ja 3000 kilomeetri raadiuses oma viimase sõnumi. Paar minutit hiljem saigi kuulda meeliülendavat piibitamist, mis alguses oli väsima hakkavate patareidega lennumasina kohta üpris reibas, kuid mis muutus kiiresti toonilt madalamaks ja katkendlikumaks, et lõpuks sootuks katkeda. ESTCube-1 viimase tervituse tõlkest selgub muu hulgas, et need paarkümmend aastat, mis talle veel orbiidil tiirutamiseks on jäetud, kavatseb ta Maalt saabunud sõbrapäevasoovide lugemisega sisustada. "Tudengisatelliidi programmis on siiamaani osalenud 200 tudengit, kellest paljud töötavad juba kosmonautikaga seotud ettevõtetes, paljud õpivad edasi ja programmiga on avaldanud soovi ühineda palju uustulnukaid mitmest riigist," kirjeldab Noorma.

Äpardunud päikesepurje katsetust proovib juba sel aastal heastada Helsingi Aalto ülikooli teadustiim oma satelliidimissiooniga Aalto-1, milles ka ESTCube’i teadusseltskond oma kogemustega jõudumööda kaasa lööb. Kui Aalto-1 missioon õnnestub ja päikesepuri saab testitud, võib hakata tõsisemalt rääkima ESTCube-2 lennust, milleks on Noorma sõnul tehtud ettevalmistusi juba kaks aastat. ESTCube-2 missioonil on teadlastel plaanis viia katsetused läbinud päikesepuri päikesetuulde, mis peaks avama ukse pikemateks kosmosereisideks tulevikus.

Vahepeal on Eesti ülikoolid ja tudengid kutsutud osalema ka ESEO (European Student Earth Orbiter) missioonil, mis peaks startima 2016. See olevat Noorma väitel meie ESTCube-1st tunduvalt suurem satelliit, mille kaamerasüsteemimehaanika on tellitud Eesti põllumajandusülikooli tehnikutelt. Pakkumise taga olevat Noorma sõnul just ESTCube-1 edu kvaliteetsete ülesvõtete tegemisel. Ükski nanosatelliit, milleks liigitub ka ESTCube-1, pole varem nii suurel hulgal (820 tükki) hea tasemega pilte teinud.

ESTCube’i projektijuht Silver Lätt, kes on juba leidnud väljakutseid uute Euroopa kosmoseprogrammide juures, ütles eile Tõraveres: "See pole lõpp, see on alles algus!"

Mida andis missioon

19 magistritööd

29 bakalaureusetööd

2–5 doktoritööd

4 idufirmat

12 teadusartiklit (viis tulekul)