Eesti uudised

Päästekorraldaja: enim kõnesid tuleb palgapäeval ja täiskuu ajal (2)

Mattias Tammet, 18. veebruar 2015 07:00
UUS KOOSTÖÖ: Jane ­Varipuu ja Meelis Mesi.Foto: Teet Malsroos
Aastaid hädaabinumbrile 110 tulnud kõnesid vastu võtnud Jane Varipuu kinnitab, et paljud selle ameti kohta käivad legendid vastavad igati tõele.

"See ei ole üldse legend," teeb Varipuu suured silmad, kui küsida, kas palgapäevale järgnevatel nädalavahetustel on tõesti kõige rohkem väljakutseid.

Rasked on ka pikad pühad.

Kadunud on aga ajad, kui eksamite aegu hakati koolidele pommiähvardusi tegema. Varipuu ütleb, et kui sai avalikuks, et ähvardajad saadakse peaaegu alati kätte, kuivasid kõned kokku. Nüüd on selliste helistajate tabamine veelgi lihtsam, sest kõnede asukoht on päästekorraldajale näha. Tõsi, mitte veel punktitäpsusega, aga seal tuleb appi jälitustöö. Kõige raskemaks peab Varipuu selliseid kõnesid, kus kannatajad on lapsed. "Sa pead suutma hädaabiteate täpselt nii ära menetleda, nagu peab," ütleb Varipuu.

Temaga nõustub häirekeskuse Põhja keskuse juht Meelis Mesi. "Ühes vahetuses on üle saja kõne," lausub ta. "Mingi osa kõnedest on sellised, kus inimesed on väga raskes seisus, suremas või õnnetuses. Psühholoogiliselt on see töö väga raske."

Samas on lapsed ise kõige paremad helistajad. "Ei tahaks päris nii öelda – aga nad on sõnakuulelikud," tõdeb Varipuu.

"Nemad räägivad nii, nagu on, ja nii, nagu nad näevad ja vastavad hästi neile küsimustele, mida päästetöötaja küsib," ütleb Mesi.

Parimad on need helistajad, kes jäävad rahulikuks. "Enamik inimesi on väga head helistajad," kinnitab ta.

Mesi meenutab tulekahju, kus laps oli üksi kodus ja oli ilmselt tikkudega mänginud. Tulekahju puhkedes põgenes ta teise tuppa ja helistas 112-le. Siis püsis ta nii kaua päästekorraldajaga liinil, kuni päästja tema juurde jõudis.

Eelmisest nädalast läks Eesti üle ühtsele hädaabinumbrile 112. See tähendab, et peale kiirabi ja tuletõrje saab nüüd ka politseid kutsuda numbrilt 112. Vana 110 töötab veel paar aastat, kuid ühendab otse 112-ga. Selline oli plaan juba ka siis, kui Varipuu nelja aasta eest päästekorraldajana töötas, kuid toona võttis ta vastu vaid politseile mõeldud kõnesid. Praegu töötab Varipuu Põhja prefektuuri operatiivteenistuse vanemana.

Edasine plaan oli selge, sest väga suur hulk kõnesid olid sellised, kus peale politsei oli igal juhul tarvis ka vähemalt kiirabi, vahel ka tuletõrjet. Sellised olukorrad on liiklusõnnetused ja põlengud, aga ka igasugused sündmused, kus enne kahtlustatava äraviimist peavad meedikud ta üle vaatama. Kõige rohkem kadestab Varipuu nüüdseid päästekorraldajaid oma sõnul uute infotehnoloogiliste lahenduste pärast. Kas või see hoiab aega kokku, et ühe ekraani pealt näeb korraldaja kohe ära, kus helistaja asub.

Samal teemal

25.08.2015
PILK TAEVASSE: ööl vastu esmaspäeva näeb haruldast verekuud ja kuuvarjutust