Eesti uudised

Politsei: alustame netipetturite kohta poolsada menetlust kuus! 

Teet Teder, 17. veebruar 2015 07:00
INTERNETIS NAGU LAADAL: Kuigi internetis kaubeldakse omavahel hoogsalt nagu laadal, hoiatab politsei, et raalides liiguvad elukutselised petised. Kõiki kolekavatsustes süüdistada ei maksa, aga ettevaatlik peab olema. Foto: MATI HIIS
Kontserdipiletid, üliodavad telefonid, Aafrika kääbussiilid ja diivanid: mida kõike internetis ei müüda. Paljud ostjad saavad petta, teab politsei. "Alustame keskmiselt kaks korda päevas menetlusi internetis kauplevate petturite püüdmiseks," tunnistavad korravalvurid.

"Maksin kahjuks talle otse pangaülekandega... kaupa saanud pole, summa üsna suur, 162 eurot… TÄHELEPANU! TÄHELEPANU! Soovitan täie mõistusega inimestel sellelt müüjalt mitte midagi osta… Ostsin kasutajalt ***** toote, mille tarneajaks oli märgitud kaks päeva. Tasusin kohe, aga toodet pole näinud. Müüja küll vastab kirjadele, lubab kohe-kohe postitada, siis jälle pakub raha tagasi, aga pole ei toodet ega tagasimakset. Samas on tal kohe sama toode taas müügis – inimesed saavad jälle petta ju?!"

Need on ainult üksikud hädakarjed internetikeskkonnas kaupa teinud inimestelt. On ostu eest makstud, aga kaupa pole saadud ja kui ongi nõutud kaup kätte saadud, siis ei olda rahul selle kvaliteediga.

Juhtub muidugi sedagi, et müüja saadab heauskselt kauba teele, aga ostja jätab maksmata. Kuna internetimaailmas on lihtne asju müüa või osta Hiinast kuni Mehhikoni välja, siis sama hõlpsalt kui kohalikud kaubitsejad võib ka välismaalane kaagiks osutuda.

Ühe sellise orki oli langemas Risto, kes pani soov.ee portaalis müüki fotoaparaadi.

"Üks pakkumine tuli konarlikus inglise keeles ja skeem oli midagi sellist, et näe, maksime su PayPal’i kontole raha ära, saada nüüd kaamera."

Aga Risto PayPal’i konto (globaalne maksevahend) ei suurenenud põrmugi.

"Siis saabus justkui PayPali saadetud libateade, nagu nad oleksid võõramaalase käest pappi saanud, aga deponeerinud selle, kuniks ma kaamera ära saadan. Aga kontrollisin, et PayPal ei pakugi sellist teenust," hammustas Risto petuskeemi läbi.

Nii käis kirjade põrgatamine edasi-tagasi, kuni Ristot lõpuks FBIga ähvardama hakati. "Tuli paar FBI kirja ähvardusega, et kohe panevad kogu maailma kohtud mind kinni," ütleb Risto.

Ta ei läinud verest välja. FBI ei saada ju kirju aadressilt, millel on yahoo.com lõpp.

Aga pealekäivast petisest ei saanud Risto muudmoodi lahti, kui ütles, et aparaat kukkus maha ja läks katki.

Netikelmus vähenema ei kipu

Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Roger Kumm ütleb, et netikelmide tegevus ei ole küll viimasel ajal hoogsalt kasvanud, aga pole ka vähenenud.

"Igas kuus tuleb meile umbes 70 avaldust. Ostu-müügi kelmid, kus üks pool petab teist, toimetavad internetiportaalides, foorumites (näiteks hinnavaatlus.ee’s) või ka suhtlusportaalides. Aga on ka osta.ee ja okidoki.ee müügikeskkonnad. Ostu- ja müügikohti on palju ja kelme liigub igal pool," ütleb Kumm.

Kumm ei oska öelda, millistes portaalides rohkem petetakse. Statistikat lihtsalt ei ole.

Kumm tunnistab, et alati ei saa politsei pettureid karistada.

Kuid lisab: "Alati tasub politseile teada anda nendest, kellega muresid tekib. Kas politsei alustab menetlust, kas seal on süüteokoosseis olemas, see ei ole alati näitaja. Politseile on tähtis ka see, kui kahtlust äratav inimene on mitu korda osaline mingites skeemides, mis pealtnäha on jokk.

Nende juhtumite tagant võib lõpuks välja kooruda kelmus ja siis saab isikut juba tegude eest vastutama panna. Seepärast oleks hea, kui politseile pettasaamistest teatataks. Isegi kui kohe midagi teha ei ole, jääb toimunust märk maha."

Teinekord müüjal kaupa ei olegi. Näiteks tunnistas kohus sel süüdi ja arestiga petturit, kes müüs asju, mida tal polnud: neli piletit Stockholmi vaid 30 euro ja kaks Positivuse piletit 60 euro eest.

Soovitus: kaupa tehes sõlmi leping

"Ei tohiks pimesi usaldada igasuguseid maksekorraldusi – neid on lihtne võltsida. Suurematel pankadel on võimalus saata maksekorraldusi, mis on automaatselt digitaalselt allkirjastatud. Sellist faili võltsida ei saa," õpetab politseinik Roger Kumm.

"Soovitame tehingu kohta sõlmida ostu-müügilepingu ning allkirjastada see digitaalselt – seeläbi saab tuvastada anonüümse kasutaja nime taga peituva müüja või ostja. Siis on hiljem võimalik oma õigusi kaitsta."

Kuid parim on teha enne mistahes tehingu sõlmimist korralik eeltöö. Petturite kohta levib internetis palju infot ning tihtipeale toob isegi lihtne otsing hoiatusi esile.

Politseil on endalgi võimekus väljamõeldud kasutajanime tagant reaalset inimest leida, aga reageerimisele seab peale muu piirid ka see, kui palju kurja petis on teinud.

Piltlikult öeldes, kui olete varastanud paari odavaid sokke, siis ei ole politseil õigust täie jõuga reageerida.

Kui sokke on varastatud terve aasta jooksul, võib siin terendada juba õigus menetlust alustada. Kui juba koormate viisi on sokke kadunud, siis saab netipetturi tõsiselt ette võtta.

Teine nipp mitte pügada saada on teha kaupa e-kirja ja lühisõnumite teel, et suhtlusest ja kokkulepetest jääks märk maha.

Samuti aitab see, kui kasutada portaale, mis pakuvad võimalust maksta läbi deposiidikontode ehk raha vahendajaks on portaal, mis ei edasta raha enne, kui on kinnitatud, et tehinguga on kõik korras.

Kuid ennekõike soovitab Kumm siiski sõlmida lihtsa ostu-müügilepingu.

"Seal tuleks kõigi osaliste andmed ja see, milles kokku lepiti, kirja panna ning allkirjastada digitaalselt. Autot ei müü keegi lepinguta, miks peaks seda tegema teiste kaupade korral? Raha tohib liikuda alles siis, kui mõlemad pooled on lepingu allkirjastanud," toonitab ta.

Samal teemal

27.03.2015
VÄLISMAISE LAENUANDJA PETUSKEEMI OHVER: lihtsameelsena ja hädas olles võtsin laenu vastu!
03.02.2015
Kuus erakonda riigikogus? No ja mis siis! "Foorum" formaati ei muuda!