Eesti uudised

Mis saab Eesti satelliidist, enne kui ta alla kukkudes ära põleb? (12)

Juhan Haravee, 14. veebruar 2015, 08:00
Mart Noorma: «Eesti kosmosevallutajate edasised plaanid tehakse teatavaks järgmisel teispäeval Tõravere observatooriumis. Varuge kannatust ja pettuma te ei pea! Foto: Stanislav Moškov
Vastlapäeva, 17. veebruari keskpäeval tõmmatakse joon alla esimesele Eesti tudengisatelliidi programmile ja tehakse avalikuks ilmaruumi vallutamise järgmised sammud – kas sünnib ESTCube-2 või ­midagi muud. Esimesest tudengisatelliidist saab aga kirjakandja.

Reede, 13. veebruari keskööni said kõik huvilised saata oma armsamale või sõbrale õnnesoovi otse kosmosesse, kus see siis veel umbes paarkümmend aastat ESTCube-1 kiirgusekindlas pardamälus ümber maakera tiirleb. Siis põleb see paraku ära ja kaob olematusse.

Samal teemal

Eile keskpäevaks oli ­ESTCube kodulehele orbiidile läkitamiseks laekunud juba tuhatkond sõbrapäevasoovi ja see näitab tudengisatelliidi programmi juhendaja Mart Noorma sõnul, et romantikuid, kes kosmost tunderikkaks keskkonnaks peavad, on eestlaste hulgas omajagu. Palju neid kosmoseromantikuid aga üldse Eestis kokku võiks olla, tehakse teatavaks juba teisipäeval Tõraveres.

Pidas kosmoses hästi vastu

Noorma ei taha teadusprogrammi eesmärgid täitnud satelliidi lõppu nimetada tuhandete lemmikuks saanud kosmosekuubiku vältimatuks surmaks. "Ütleme nii, et see on pensionile minek," lausub teadur.

"Nagu algusest peale teada, läbib programm kaks etappi: esimene on mõõdetav ajaga, kui kaua peab satelliidi elektroonika vastu kosmosekiirgusele ja muudele rasketele tingimuste. See aeg on tunduvalt lühem kui see aeg, mis kulub allakukkumisele nii sügavale atmosfääri, kus ta lihtsalt ära põleb. See võib võtta oma 25 aastat. Elektroonika vastupidavuseks oli meil plaanitud aasta, aga praegu on möödas juba aasta ja kümme kuud. See näitab, et ta on väga hästi vastu pidanud."

Hoolimata sellest, et satelliidi päikesepatareid võivad veel mõnda aega tööd teha ning sedagi jälgitakse Maalt huviga, määrab ESTCube’i pensionile mineku Noorma sõnul ikka edukalt täidetud teadusprogramm. Mingit järsku väljalülitamist niisiis oodata ei ole, kuigi see on tehniliselt võimalik. Oma teadustööde ja -tegemistega ühele poole saanud kuubik jätkab missiooni romantilises võtmes, kandes endas tuhandeid sõbrapäevasoove.

Sama raha eest 40 cm Tallinna-Helsingi tunnelit

"Kogu Eesti maksumaksjate toetus ESTCube-1-le, mille eest kõik need projekti tulemused, teaduskraadid ja ettevõtlikkuse arendamine on tulnud, selle raha eest saaks praeguste hinnangute kohaselt kaevata umbes 40 sentimeetrit Tallinna–Helsingi tunnelit," illustreerib Noorma Eesti esimese kosmoseprojekti maksumust.

7. mail 2013 Prantsuse Guajaanast Maa orbiidile saadetud Eesti esimene satelliit oli eilse seisuga tiirutanud ümber Maa juba 647 päeva. Vahepeal on päikese all palju muutunud. Kõige muu kõrval on kosmoseriigiks pürgiv Eesti jõudnud väga lähedale Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) liikmelisusele. Pärast kümne päeva eest Pariisis alla kirjutatud liitumislepingu ratifitseerimist saab Eestist maineka agentuuri 21. liige. See avab meie teadlastele ja ettevõtjatele rohkesti koostöövõimalusi Euroopa tipptegijatega.

"Parim mälestussammas ESTCube’i projektile saab olla vaid vaba ja edukas Eesti riik, mis ka saja aasta pärast alles on," ütleb Mart Noorma.

Kriips alla Tõraveres

Teisipäeval, 17. veebruaril kell 12 peetakse Tõraveres ESTCube-1 programmi lõpetamisele pühendatud pressikonverents, kus Eesti esimesele kosmosemissioonile joon alla tõmmatakse. Pressikonverentsi otseülekannet saab näha ja kuulata Postimees online’is ja Tartu ülikooli televisioonis UTTV. Vastlapäeval saab teada, kuidas on õnnestunud esimese tudengisatelliidiprogrammi eesmärkide realiseerimine ja kuidas plaanitakse edasi minna – kas sünnib ­ESTCube-2 või midagi muud?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee