Raha

Väikeettevõtja: poliitikud ei saa aru, et nad tapavad Eestis väikeettevõtluse (43)

Sander Silm, 13. veebruar 2015, 14:00
Väikeettevõtja ja MTÜ Piiri Peal juht Aime Güsson (keskel)Foto: Sille Annuk/Postimees
Transpordiettevõtte omanik Aime Güsson on masendunud, kuna möödunud aastal hüppeliselt lisandunud bürokraatia on läinud nii suureks, et põhitööks enam aega ei jäägi.

"Kõikvõimalike aruannete ja tõestuste arv on kasvanud üle pea. Möödunud aasta lõpust on raamatupidamise aruanded, Maksuametile esitatavad deklaratsioonid muutunud ülimahukaiks ja keerulisteks, nii et tööle tuleks võtta maksuspetsialist Lasse Lehise sarnane korüfee," tõi ta näite.

Näiteks nõuab käibemaksuseaduse muudatus 1000 eurost suuremate arvete deklareerimist, kuid kuna raamatupidamisprogrammi lisamooduli muretsemine oli liialt kulukas, siis loobus ta sellest ja töötleb andmeid käsitsi Exelis.

Güsson lisas, et kõigele lisaks tuleb nüüd käibemaksudeklaratsioonis deklareerida firma sõiduauto ja sellega seotud sisendkäibemaksu erinevad käsitlused.

Samal teemal

"Maksuameti koostatud juhend on keeruline, ma tõesti ei saa praegu aru, mis kulud tuleb kuidas deklareerida. Kas see tähendab seda, et kui ma sõidan parklasse autojuhile dokumente viima ja möödaminnes hüppan toidupoodi, kas pean selle pealt maksma erisoodustusmaksu?, küsis ta.

Selle aasta algusest muutus keerulisemaks ka tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide täitmine, mis teeb mõnele inimesele tööd pakkuva firma raamatupidamistöö veelgi keerulisemaks.

"Ma lihtsalt ei mõista Eesti riigi seaduste väljatöötajaid, kes ei hooma ettevõtjate viimse pingeni suurt koormust ning väikeettevõtluse majanduslikku surutist igal elualal, olgu see transport, rauafirma, turismitalu või külapubi, " ütles Güsson mõrult.

Kas Reformierakond on ikka ettevõtja sõber?

Güsson näitas poliitikutest rääkides näpuga eelkõige Reformierakonna poole, kelle initsiatiivil on viimased maksumuudatused elluviidud.

Kuid vähemalt sõnades lubab Reformierakond on oma valimisprogrammis vähendada ettevõtluse ülereguleerimist ja bürokraatiat.

"Reformierakonna valimisprogrammis oleme andnud lubaduse piirata ülereguleerimist ettevõtluses ja vähendada veelgi bürokraatiast tulenevat täiendavat koormust. Eesti riigi institutsioonid peaks toetama ettevõtlust ja olema orienteeritud sõbralikule koostööle, mitte vastandumisele," vastas Riigikogu majanduskomisjoni esimees Arto Aas Õhtulehe küsimusele, kuidas erakond kavatseb ettevõtjate halduskoormust vähendada.

Aime Güsson aga ei saanud aga aru, miks siis Reformierakond on ettevõtjate halduskoormuse üldse sedavõrd suureks ajas. "Eesti poliitikud ei saa aru, et taoline bürokraatia suretab väikeettevõtluse välja ja need, kes tahavad alustada ettevõtlusega, peavad miljon korda enne järele mõtlema, sest sisuliselt Eesti riik ei toeta ettevõtlust.

IRL-i liige Toomas Tõniste ütles aga, et erakond ei välista võimule tuleku puhul nn 1000 euroste arvete deklareerimiskohustuse uuesti läbivaatamist.

"Rääkides konkreetselt näiteks 1000-euroste arvete deklareerimisest, siis ettevõtjad pidid kiiruga oma raamatupidamis- ja IT-süsteemid ümber tegema. Kui palju parandas see muudatus maksulaekumisi ning kas see kaalub üles ettevõtjate kulud, ei saa ühe või kahe kuu andmete põhjal otsustada. Piisava perioodi möödudes (vähemalt pool aastat) tuleb selle muudatuste mõjude kohta teha audit ja selle põhjal otsustada, mida edasi teha," ütles ta.

Soomes on tegelikult lihtsam äri teha kui Eestis

Maailmapank koostab iga-aastaselt äritegemise lihtsuse edetabelit, kus Eesti on kõrgel 17. kohal. 189 riigi hulgas pole see kaugeltki halb näitaja.

Kõrgeimatel kohtadel oleme vara registreerimise (13.) ja piiriülese kaubanduse (6.) alajaotustes. Ettevõtte loomise alajaotuses oleme 26., ehituslubade saamise alajaotuses 20, ja maksude maksmise alajaotuses 28.kohal.

Kuid kui võrrelda Eesti tulemust meie naabrite omaga, siis pilt enam nii ilus pole. Selgub, et Soomes ja Rootsis on äritegemine lihtsam kui Eestis, kuna koondindeksid on seal vastavalt 9 ja 11. Ettevõtte loomine on Soomes praktiliselt sama lihte kui Eestis (27 koht) ja maksude maksmine lihtsam kui Eestis (21 koht).

Läti ja Leedu asuvad koondindeksis vastavalt 23. ja 24. kohal ning Venemaa 62. kohal. Tõenäoliselt oleks ka Venemaa koondindeksis kõrgemal kohal, kuid Venemaad veab indeksis kivina alla ehituslubade saamise lihtsus, mille alajaotuses on Venemaa 156. kohal.

 Allikas: Praxis

Kupts oli ka seda meelt, et Eesti positsioon võib selles edetabelis olla praeguseks veelgi langenud, kuna seal pole arvestatud möödunud aasta lõpus kehtima hakanud muudatused, mis tõstsid oluliselt ettevõtjate halduskoormust.

"Ja kui vaadata valimisprogramme, siis on väga paljud erakonnad lubanud mitmeid erisusi sisse tuua, näiteks sotsiaalmaksu puhul, mistõttu see muudab meie maksusüsteemi veelgi keerukamaks ning me kukume selles alajaotuses veelgi," ennustas ta.

Kommentaar:

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Arto Aas (Reformierakond):

Reformierakond on ja jääb alati ettevõtjaid toetama. Oleme ainsad, kes seisavad ühetaolise tulumaksu eest. Oleme madala maksukoormuse ja ettevõtte reinvesteeritud kasumi maksuvabastuse kaitsjad. Samuti seisame sotsiaalmaksu vähendamise eest 31 protsendini ja töötuskindlustusmakse langetamise eest 1,95 protsendini, mis soodustab uute ja kõrgepalgaliste töökohtade loomist.

Reformierakonna valimisprogrammis oleme andnud lubaduse piirata ülereguleerimist ettevõtluses ja vähendada veelgi bürokraatiast tulenevat täiendavat koormust. Eesti riigi institutsioonid peaks toetama ettevõtlust ja olema orienteeritud sõbralikule koostööle, mitte vastandumisele.

Ettevõtjate ja riigi vaheline diskussioon peaks olema sisuline ja järjepidev, seetõttu kavatseme senisest veel aktiivsemalt kaasata ettevõtjate ja tööandjate esindajaid otsuste tegemisel, et omada veelgi paremat ülevaadet tehtavate otsustega kaasnevatest reaalsetest mõjudest. Riigi otsused peavad läbi selle institutsioonide toetama ja elavdama ettevõtlust igal tasandil – olgu siis selleks uued e-lahendused (e-maksuameti uus süsteem), vajalike taristute loomine, aruandluse ja kontrolli automatiseerimine, veelgi mitmekülgsem integreeritus maailmamajandusega, uued suunad hariduspoliitikas, mis annaks meie noortele ettevalmistuse, mis vastab tööturu vajadustele.

Maksude tõstmise asemel peame keskenduma maksude laekumisele – nii tuleb riigikassasse rohkem raha ja ühtlasi loome ettevõtjatele ausama konkurentsikeskkonna.

Riigikogu liige Toomas Tõniste (IRL)

Riikide ärikeskkondi kõrvutavates pingeridades tõusmiseks tuleb eelkõige tegeleda nende punktidega, milles Eesti ärikeskkond parimatega võrreldes enim maha jääb. Konkreetselt Maailmapanga äritegemise lihtsuse edetabeli puhul on Eestil kõige rohkem parandamisruumi: 1) vähemusosalusega investorite õiguste kaitse osas (56. koht maailmas, Eesti õigusruumis tuleb parandada vähemusaktsionäride õiguste kaitset, pikemas vaates lihtsustab see avalikkuselt kapitali kaasamist);

2) elektrivõrguga liitumise kiiruse ja kulude osas (56.koht, tuleb otsida võimalusi liitumistähtaegade lühendamiseks. Ka võrguga liitumine on Eestis suhteliselt kallis, ses osas võiks näiteks kaaluda võimalusi tasu maksmist jagada pikemale perioodile);

3) pankrotimenetluse tõhususe osas (37. koht, võlausaldajate nõuete rahuldamise määr on madal. Tegemist on üsna kompleksse probleemiga, olukorra parandamiseks on tarvilikud mitmesugused menetluslikud muudatused).

Ettevõtjate pahameel on mõistetav, kuna viimased aastad on toonud teatava maksu- ja halduskoormuse tõusu sisuliselt ettevõtjatega läbirääkimata. Tuleb vähendada ettevõtjaid koormavaid regulatsioone ja riigi ootamatutest otsustest tingitud ebasoodsaid mõjusid majandusele. IRL toetab seadusega
piiri panemist ootamatutele maksumuutustele. Kehtestame reegli, et maksumuutused, mis puudutavad enamikku ettevõtjaid, peavad olema vastu võetud vähemalt 6 kuud enne uue eelarveaasta algust.

43 KOMMENTAARI

a
Avo 14. veebruar 2015, 15:39
Viimastel aastatel ei ole väike-ettevõtlusele suuremat vaenlast kui reformierakond. Bürokraatia on kasvanud hüppeliselt. Muud ei midagi, soovitan saata kogu see jama maksuametile paberkandjal. Ehk on toimiv retsept.
r
riik 14. veebruar 2015, 09:04
on huvitatud ainult eesti energia sarnastest ettevõtetest, kes toovad riigi rahakotti sadu miljoneid aastas. Ja seda just riigialamate taskust. Millek...
(loe edasi)
Loe kõiki (43)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee