Eesti uudised

Eesti asub Interpoli juhiste järgi hoolega lastepornot summutama (5)

Karoliina Vasli, 13. veebruar 2015, 07:00
«Nende suhtes aga, kes võtavad kätte ja selle nimekirja teadlikult internetti riputavad, saab algatada kriminaalmenetluse.» Justiitsminister Andres Anvelt.Foto: Teet Malsroos
Internetiasjatundja Elver Loho: nüüd saame teada, kust nilbet materjali leida.

Rahvusvahelisel kriminaalpolitsei organisatsioonil Interpol on pikk nimekiri lastepornolehekülgedest, mille Eesti internetiteenuse pakkujad peavad tulevikus blokeerima. Paraku näitab Soome kogemus, et nimekiri lekib kiiresti internetti.

Samal teemal

Teisipäeval saatis justiitsministeerium lakoonilise pressiteate, milles märkis, et ministeeriumis peetud kohtumisel otsustati koos internetiteenuse pakkujatega, et ministeerium hakkab koostama eelnõu, mille seaduseks saamise korral hakatakse piirama ligipääsu laste seksuaalset väärkohtlemist sisaldavatele veebilehekülgedele.

Kohtumisel osalenud kodanikuühiskonna ja internetivabaduse aktivist Elver Loho räägib, et põhimõtteliselt annab Interpol tulevikus ministeeriumile pika nimekirja lastepornot sisaldavatest saitidest, mis tuleks blokeerida. Ametkond omakorda edastab nimekirja internetiteenuse pakkujatele.

Justiitsminister Andres Anvelt kinnitab, et just selline see plaan ongi. "Interpoli nimekirjas olevate rahvusvaheliste [lasteporno]lehekülgede arv jääb 300 ümber, kuid nimekiri muutub ajas, seetõttu ei saa öelda, et seal on igal ajahetkel täpselt sama arv lehekülgi," ütleb ta.

"Juurdepääs laste seksuaalset väärkohtlemist sisaldavatele veebilehtedele peab olema piiratud, et hoida ära igasuguste uudishimulike surfajate sattumine sellistele lehtedele."

Loho väitel aga võib selline nimekiri pigem soodustada ligipääsu taolistele lehtedele, sest asjast huvitatud saavad nüüd teada, kust nilbet materjali leida.

"Internetiteenuse pakkujatele tuleb saata nimekiri keelatud domeenidest, kust saab leida lastepornot. Suuremate teenusepakkujate IT-osakondades näevad seda paljud inimesed ja kokkuvõttes ehk umbes paarsada IT-töötajat. Paratamatult nimekiri kuidagi lekib," ütleb Loho.

"Soomest on näide olemas – seal jõudis nimekiri peagi internetti."

Eestis on praegu registreeritud üle 150 internetiteenusepakkuja, kuid reaalselt tegutseb neist 40.

Loho ütleb, et kui ikkagi saidid teada ja tahta siseneda, siis pole blokeering probleemiks. "Isegi võhikule pole blokeeritud lehekülgedele pääsemine keeruline. Põhimõtteliselt meenutab seda, et kui ühes telefoniraamatus mobiilinumbrit pole, siis võtad selle teisest. Blokeeringust möödasaamine on lapsemäng," sedastab Loho.

Anvelt kostab, et saitidele pääsemine pole tõesti raske. "Kindlasti pole – täpselt nii nagu pole just eriti keeruline sisse muukida lukustatud uksega korterisse või seifi. Küsimus on siin selles, et inimene, kes läheb kõrvalteid kasutades blokeeritud veebilehele, ilmutab reaalset kuriteo tahtlust. Hilisema tõestamise aspektist on see lihtsam."

Loho jutust jääb kõlama, et suuresti on tegu tuuleveskitega võitlemisega, sest lasteporno liigub anonüümsetes p2p-võrkudes ja deep web’i osas, mida ei saa tsenseerida.

Ta toob välja, et näiteks Hiina dissidendid kasutavad välismaailmaga suhtlemiseks Tor-võrku ning niivõrd efektiivsest krüptotarkvara kasutavad ka vähegi pädevad pedofiilid. "Toril on ühtlasi terve hunnik tasuta ja kogukondade arendatud konkurente, mida samuti kasutavad nii tagakiusatud dissidendid kui ka pedofiilid."

Loho spekuleerib, et praegused püüdlused võivad olla ka kõigest Anvelti soov saada enne valimisi tähelepanu kui lapsi armastav poliitik.

Anvelt aga toonitab, et oleks kummaline, kui riik jääks valimiseelsel ajal seisma või minister lõpetaks nende eest seismise, kes seda ise teha ei saa. "Laste kaitsmist pervertide eest populismiks nimetada on naeruväärne," kinnitab minister.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee