Eesti uudised

Kahekümne aasta pärast rongiga Helsingisse (12)

Andres Tohver, 13. veebruar 2015 07:00
Tallinna-Helsingi tunnel loob ühenduse Soome ja TEN-T transpordivõrgustiku ning Euroopa vahel.Foto: Helsingi linnavalitsus
Kolmapäeval Helsingis esitletud Talsinkifix eeluuringus seatakse eesmärgiks püsiühenduse valmimine aastatel 2030–2035. Reisiaeg Tallinnast Helsingisse kahaneks vaid 30 minuti peale. 

Kolmapäeval esitleti Helsingi transpordiametis Tallinna–Helsingi püsiühenduse võimalikkust hindava uurimuse tulemusi.

Tallinnast ja Helsingist 200 kilomeetri raadiuses elab neli miljonit inimest. Seni meritsi toimuv reisijatevedu on jõudnud aastas kaheksa miljonini, autode vedu miljonini. Suurem osa Soome ekspordist käib merd mööda.

"Soomel on oht muutuda kaugeks saareks," ütles esitlusel Helsingi abilinnapea Pekka Sauri. "Soome vajab hädasti paremat ligipääsu Kesk-Euroopale ja tagasi."

"Meil ei ole isegi lennuvälja, kust me pääseksime lihtsalt Euroopasse ja mujale maailma," tõi Joakim Helenius välja eestlaste probleemi.

"Reisijate arv Eesti ja Soome vahel on kasvanud iga aasta, sõltumata sellest, milline on majandusolukord," ütles Helsingi linnapea Jussi Pajunen.

"See ei ole uus unistus," tuletas meelde Harju maavalitsuse arengutalituse nõunik Kaarel Kose, näidates joonist aastast 1871, kus Soome silda kandsid õhupallid.

Tõsisema sisu sai püsiühenduse idee Põhjamaade geoloogide konverentsil Aalborgis 1992. aastal.

Talsinkifixi uuringus nähakse ühendust eeskätt raudteetunnelina, mis on osa laiemast Euroopa Liidu toetatud transpordivõrgustikust. Eeluurimuse eesmärgiks on püsiühenduse valmimine aastatel 2030–2035.

85kilomeetrise tunneli ehitamise maksumuseks kalkuleeritakse 9–13 miljardit eurot, ehituskulude tagasimakse­ajaks 35–40 aastat. Eeluuring väidab, et tunneli tekitatud tulu katab nii selle teenindamise kui ka käigushoidmise kulud ja osa investeeringutest. Tunneli ehitamine vajab siiski 40–50% ulatuses avalikku rahastamist, mis tuleks Eesti ja Soome valitsuste, aga ka Euroopa Liidu poolt.

Eesti poolel tuleks reisijate peatus siiski Ülemistele, kaubaterminal Muuga sadama juurde. Soomes oleksid reisijate peatused Helsingi kesklinnas, Pasila linnaosas, Helsingi lennujaamas ja juba kaugemale jäävas Tampere linnas. Kaubaterminalid tuleksid Riihimäkile ja Tamperesse.

Tunneliga haakuv Rail Baltic võimaldaks Tallinnast Riiga sõita kahe tunniga.

Fehmarn Belt on eeskujuks

Tallinn–Helsingi püsiühenduse rahastamise mudel võtaks eeskuju rajatavast Fehmarn Belti tunnelist, mille investeeringute tasuvusajaks kalkuleeritakse 32–37 aastat. Ehituskuludest 40% katab Euroopa Liidu ning Taani ja Saksa valitsuste toetus. Fehmarn Belti elueaks arvestatakse 100 aastat. Selle pikkus oleks 18 kilomeetrit – neli sõidurida autodele ja kahed rööpad rongidele. Fehmarn Belti jaoks tehakse sadamas 89 tunnelielementi, mis veetakse ujuvatena puksiiride järel tunneli trassile, lastakse seal 45 meetri sügavusele tasandatud merepõhjale ja kinnitatakse üksteise külge. Fehmarn Belti ehitamise alustamine on aga palju kordi edasi nihkunud.

"Me loodame, et alustame sellel sügisel," avaldas projektiga tegelev Jesper Bille lootust.

Samal teemal

15.01.2015
Ulmelisena tunduv idee Tallinna-Helsingi tunnelist hakkab eestkõnelejate hinnangul kuju võtma
12.01.2015
Kaalumisel on raudteetunnel Tallinna ja Helsingi vahele
12.01.2015
Eesti ja Läti vahel pole juba kaks nädalat reisirongiliiklust
11.01.2015
EELUURING: Helsingi-Tallinna tunneli ehitamine läheks maksma 9-13 miljardit eurot