Eesti uudised

Kunstinäituselt eemaldati kaks videoteost. Kas nii hakkabki olema? (43)

Maarius Suviste, 13. veebruar 2015 07:00
Tartu kunstimuuseumi direktor Rael Artel.Foto: Aldo Luud
Tartu kunstimuuseum eemaldas suure surve tõttu holokaustiteemaliselt näituselt kaks videot. "Eesti ühiskond ei ole valmis selliseid teoseid avalikkuse ees välja kannatama," ütleb näituse kuraator Rael Artel. Kas edaspidi ei saagi enam avalikkust ärritavaid taieseid näitustel vaadata?

Võttes arvesse teravat ühiskondlikku vastukaja, mida on tekitanud Poola kunstniku

Artur Żmijewski kaks provokatiivset videoteost "Kullimäng" ja "80064", lõpetas Tartu kunstimuuseum eile hommikupoolikul nende eksponeerimise näitusel "Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest".

Juba mõni päev pärast näituse avamist saatis Eesti juudi kogukond kultuuriministrile, presidendile ja mitmele teisele riigijuhile pöördumise, milles nad protestivad nimetatud näituse vastu.

Videot pole, selgitav tekst on

Teisipäeval, kui Õhtuleht näitusel käis, mängisid ühes ruumis needsamad kaks palju vastakaid arvamusi tekitanud probleemset videoteost. Juba sama päeva jooksul otsustas kunstimuuseum, et need videoteosed ei mängi kogu aeg, vaid pannakse käima siis, kui näitusekülastaja seda ise soovib ning neid näeb üksnes koos kuraatori selgitustega.

"Inimestel, keda see häirib ja ärritab, on võimalik seda vältida," ütles Tartu kunstimuuseumi direktor, näituse kuraator Rael Artel teisipäeval.

Samas kinnitas ta, et keegi enne näituse avamist neile survet ei avaldanud, et ärge ühte või teist kunsti-teost üles pange: "Meile ei ole midagi sellist öeldud."

Eesti juudi kogukonda pakutud kompromiss ei rahuldanud. Seepärast ei näe eile hommikupoolikust saati neid kaht videoteost enam üldse.

Samas mustas ruumis, kus enne videod mängisid, põlevad nüüd vaid lambid. Küll aga on endiselt üleval kahe mahavõetud videoteose tutvustavad-selgitavad tekstid. Samuti ripuvad kunstisaalis endiselt sildid: "Näitusel eksponeeritud kunsti-teosed võivad mõjuda häirivalt! Vabandame ebameeldivuste pärast!".

"See, mis ma tahtsin, juba tehti. Nad võtsid need kaks filmi maha ja kõik. Ma olen sellega rahul. Rohkemast juttu ei olnud," ütleb Eesti juudi kogukonna esinaine Alla Jakobson Õhtulehele.

"Näitus võib meeldida või mitte meeldida, see on maitse asi. Aga need kaks filmi võeti maha."

Küsimusele, millist kunsti tohib Eestis näidata ja millist mitte, Jakobson ei vasta: "Ma ei kommenteeri. Ma olen jurist, ma ei ole kunstnik. Aga neid filme ma ei vaata kui kunsti. See on midagi muud."

Juudi kogukonna esindaja toonitab, et praegusel juhul ei ole juttu sellest, kas see on kunst või ei ole. "Me räägime praegu sellest, et holokaustist nii rääkida minu arusaamise järgi ja kogukonna arusaamise järgi ei saa," ütleb ta.

Küsimus on inimeste empaatiavõimes

Rääkides sellest, et 1999. aastal valminud "Kullimängu" näitamine on Saksamaal keelatud, aga Eestis mitte, ütleb Jakobson, et tema seda ei kommenteeri: "Seda saavad kommenteerida spetsialistid või ametnikud."

Juudi kogukonna esindajad ütlevad, et holokausti ajaloosse ei saa suhtuda irooniaga ja on kurb, et näitus on kahjustanud Eesti riigi mainet rahvusvaheliselt. "Kahjuks lasti mööda ajahetk ehk näituse ettevalmistuse aeg, kui seda kahju oleks saanud ära hoida," ütleb Jakobson.

Tartu kunstimuuseumi holokaustiteemalise näituse eksponaatide asjus võttis sõna ka kultuuriminister Urve Tiidus. Ta kohtus juudi kogukonna esindajatega, öeldes, et näituse sünnitatud reaktsioon ja vallandunud debatt ühiskonnas sunnivad meid taas küsima, kus on kunstis kunsti piirid. Tiidus leidis, et tema jaoks on küsimus empaatiavõimes.

"Et ennetada selliseid olukordi, nagu nüüd tekkis, tasub kaaluda eelnevate arutelude pidamist nendega, kes näituse või väljapaneku teemaga lähedalt seotud. Samuti on muuseumidel olemas direktori kokku kutsutud nõukoda, kes võiks asutuse juhile nõustajana abiks olla."

Näidati ka Iisraelis

Küsimusele, kas nüüd ongi edaspidi nii, et öeldakse ette, mida tohib avaldada ja mida mitte, vastab Artel: "Ma ei oska seda küll arvata. Ma ei oska niimoodi spekuleerida."

Ta kinnitab, et videoteoste eksponeerimise lõpetamiseks ei ole talle tulnud ühtegi käskkirja ega korraldust, küll aga on nii Eesti kui ka rahvusvaheline meedia täis survet selle sammu tegemiseks.

"Konkreetne juhtum näitab, et Eesti ühiskonnas praegusel hetkel ei ole selline kunst aktsepteeritav, kuigi see on tunnustatud mujal maailmas," märgib kuraator-muuseumijuht Artel.

"Täpselt neidsamu videoid on näidatud Poolas ja Iisraelis. Ilmselt meie ühiskond pole veel selleks küps, et pidada diskussioone kunstisaalis ja kunstinäituse formaadis ja selliste teoste najal. Kunstiteosed on ju avatud tõlgendamisteks. Loomulikult on teose tõlgendamise eelduseks selle vaatamine, uudise põhjal on seda keeruline teha."

Artel kinnitab, et muuseumi eesmärk ei ole kedagi tahtlikult solvata või provotseerida.

Lotman: kõik, mis pole keelatud, ei ole keelatud

"Kuna olen alati seisnud sõnavabaduse eest, ei näe ma mingit põhjust võimude sekkumiseks kultuuriprotsessi," kirjutab oma blogis Mihhail Lotman, kes käis Tartu kunstimuuseumis nimetatud näitusel.

"Kõik, mis pole keelatud, ei ole keelatud, ja holokausti käsitlemine ei kuulu Eestis õnneks seadusega reguleeritud asjade hulka. Teine asi on viha õhutamine, aga seda võib teha ka ilma holokaustita. Ja üldse, lõpetage jama, kas tähtsamaid asju pole teha?

Vahepeal aga lugu edenes ja tundub, et paljudel inimestel pole tõesti tähtsamat teha. Alla Jakobson, kes vist ise näitust polegi näinud, esines mitu korda nördinult Eesti juudi kogukonna nimel, protesteerides eriti selle näituse kahe eksponaadi vastu. Eesti sõber Efraim Zuroff ei suutnud nii pidulikul puhul samuti vait olla. Asjasse sekkus kultuuriminister Urve Tiidus ja isegi Euroopa Parlamendi liberaalide fraktsiooni esindaja Urmas Paet."

Lotman kirjutab, et ta ei taha sugugi öelda, et suurtesse tragöödiatesse peaks suhtuma pilavalt või kergemeelselt. "Saan hästi aru neist, kes on nördinud. Kuid nende nördimusel oleks suurem kaal, kui nad ei kuulutaks seda avalikult. Vähemalt minu meelest oleks nii väärikam," arvab ta.

Samal teemal

23.02.2015
Tartu holokaustinäitus sai täiendatud väljapaneku
16.02.2015
Kaarel Tarand ei näe holokausti näituselt teoste eemaldamises tsensuuri

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee