Maailm

Kas sõda läbi? Ida-Ukrainas algab 15. veebruaril relvarahu (5)

Aadu Hiietamm, 13. veebruar 2015, 07:00
KÕNELUSTELAUA ÜMBER: Vasakult Venemaa president Vladimir Putin, Prantsusmaa president François Hollande, Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja Ukraina president Petro Porošenko.Foto: Reuters/Scanpix
Pingeline kõnelustemaraton Minskis kestis koos eelkohtumistega 17 tundi ja lõppes eile keskhommikul tulemuslikult: pühapäeval vaikivad Ida-Ukrainas relvad ja vaenupoolte vahele luuakse kahe nädalaga 50–140 kilomeetri laiune raskerelvadest vaba tsoon.

Esimesena saabus kolmapäeval kell 16.55 Minskisse Prantsusmaa president Fran?ois Hollande, talle järgnesid kell 17.06 Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, kell 17.11 Ukraina president Petro Porošenko ja kell 17.53 Venemaa president Vladimir Putin.

Kell 19.40 alustasid nad läbirääkimisi, mis kestsid öö läbi ja lõppesid alles neljapäeval kell 11. Esimesena andis kõneluste tulemustest ajakirjanikele teada Venemaa president Putin.

Putin süüdistas taas Kiievit

Ta ütles: "See ei olnud kindlasti parim öö minu elus, kuid hommikut saab pidada heaks. Hoolimata läbirääkimiste kõikidest raskustest, õnnestus meil kokku leppida peamises."

Samal teemal

Putin süüdistas kõneluste venimises Kiievi võime, kes keelduvad otsekontaktidest Donetski ja Luganski rahva­vabariigi esindajatega ning seetõttu kulus palju aega kooskõlastustele.

Lõpuks suudeti kooskõlastada 13 punktist koosnev dokument, mis kannab nime "Abinõude kompleks Minski kokkulepete täitmiseks".

Sellele dokumendile andsid allkirja Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsiooni esindaja, suursaadik Heidi Tagliavini, Ukraina ekspresident Leonid Kutšma, Venemaa suursaadik Ukrainas Mihhail Zurabov, Donetski rahvavabariigi juht Aleksandr Zahhartšenko ja Luganski rahvabariigi juht Igor Plotnitski. Kõnekas on detail, et kaks viimast tõi kontaktgrupi nõupidamisele oma autoga Venemaa presidendi Vladimir Putini mõjukas nõunik Vladislav Surkov.

Allkirjastatud dokumendi esimene ja ka kõige olulisem punkt näeb ette relvarahu 15. veebruarist kell 00.00 Kiievi aja järgi. Edasi tuleb kahe nädalaga luua vaenupoolte vahele 50–140 kilomeetri laiune puhvertsoon, kust viiakse välja kõik raskerelvad. Hiljemalt 19. päeval pärast relvarahu algust tuleb lõpetada kõigi vangide ja seadusvastaselt kinni peetavate isikute vabastamine ja vahetus. Ukraina presidendi Petro Porošenko sõnul tähendab see Moskva vanglas näljastreiki pidava lenduri Nadia Savtšenko vabastamist.

Putin, Porošenko, Hollande ja Merkel kooskõlastasid Minskis ka deklaratsiooni, millega kinnitasid Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse austamist ja lubasid jälgida Minskis saavutatud kokku­lepete täitmist. Muu hulgas lubasid Saksamaa ja Prantsusmaa osutada tehnilist abi pangasüsteemi taastamiseks konfliktipiirkondades ja aidata luua rahvusvaheline mehhanism pensionide ja muu sotsiaalraha väljamaksmiseks.

Deklaratsioonis seisab ka, et Euroopa Liidu, Ukraina ja Venemaa koostöö tugevdamine soodustab kriisi reguleerimist.

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel tänas pärast kõnelusi Prantsusmaa presidenti Francois Hollande’i ja Ukraina presidenti Petro Porošenkot, kes tegid kõik, et peatada verevalamine riigis.

"Ja lõpuks ka president Putin avaldas survet separatistidele, et nad nõustusid välja kuulutama relvarahu pühapäeva keskööl," ütles Merkel.

Ühtlasi ütles Saksamaa liidukantsler, et tal pole illusioone, vaja on teha veel väga palju tööd.

Tulevik võib olla tume

Poliitikavaatlejad on tuleviku suhtes siiski pessimistlikud. Kokkuleppe kohaselt tuleb esimesel päeval pärast relvastuse tagasitõmbumist alustada dialoogi võimaluse üle korraldada Donetski ja Luganski oblastis valimised. Seejuures tuleb mõnes Donetski ja Luganski oblasti rajoonis kehtestada ajutine erikord. Samuti näeb kokkulepe ette, et Ukrainas jõustub selle aasta lõpul uus põhiseadus, mis arvestab Donetski ja Luganski oblasti mõne rajooni eristaatust. Siinkohal ei ole paraku välistatud, et Donetski ja Luganski rahvavabariik hakkavad nõudma suuremaid õigusi, kui eile allkirjastatud dokumendis seisab.

Üks Ukraina võimude suuremaid muresid on olnud piirikontrolli puudumine mässuliste kontrolli all olevatel aladel. Eilse kokkuleppe järgi algab kontrolli taastamine piiri üle alles päev pärast valimisi ja viiakse lõpule selle aasta lõpuks. See aga tähendab, et Venemaa saab kuni aasta lõpuni endiselt viia soovi korral üle piiri Ida-Ukrainasse relvastust ja sõjaväelasi. Eelmiste relvarahude kogemus kahjuks kinnitab, et neid on hakatud kiiresti rikkuma. Kummalgi poolel on alati võimalus süüdistada vastaspoolt kokkuleppe rikkumises ning alustada sellest ajendatult taas sõjategevust.

Merkel, Hollande ja Porošenko lendasid Minskist eile Brüsselisse, kus pärastlõunal algas Euroopa Liidu Ülemkogu istung.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee