Eesti uudised

KINDEL: millised valimiste tulemused ka poleks, tööjõumaksud langevad (2)

Õhtuleht.ee, 13. veebruar 2015 06:15
Erakonnad on nendel valimistel ühel meelel, et tööjõumaksud on Eestis liialt kõrged.Foto: MATI HIIS
Praxise koostatud valimislubaduste analüüsist selgub, et erakonnad on teadvustanud lõhet tööjõu ja kapitali maksukoormuse vahel ning kõik erakonnad lubavad mingil kujul sotsiaalmaksu alandamist. Lisaks on erakonnad ka tulumaksuvaba miinimumi tõstmise osas valdavalt ühel meelel, erinevad ainult pakutud numbrid ja täpsem lähenemine.

Mõttekoja teemapaberis tuuakse esile, et Eesti maksusüsteemi iseloomustab üsna madal maksukoormus. 2012. aastal moodustasid maksud 32,5 protsenti SKP-st, samas kui näiteks Taanis oli see 48,1 protsenti SKP-st.

Kuid Eestis kogutakse pool kogu maksutuludest tööjõumaksude ehk üksisiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu kaudu. Kapitalimakse on meil aga muu Euroopaga võrreldes kõige vähem.

"See tähendab, et Eesti ettevõtja jaoks on tööjõud oluliselt kallim ressurss kui kapital," selgitab Praxise analüütik Miko Kupts ja lisab, et olukord on soodne kõigile ettevõtetele, kelle peamine tootmissisend on masinad ja tehnika, kuid ebasoodne tööjõumahukatele ettevõtetele.

"Paistab, et erakonnad on teadvustanud sellist lõhet tööjõu ja kapitali maksukoormuse vahel ning kõik erakonnad lubavad mingil kujul sotsiaalmaksu alandamist," sõnab Kupts. 

Praxise analüütik Magnus Piirits tõstatab aga küsimise, kas sotsiaalmaksu alanemine toob kaasa ka reaalse mõju. Nimelt näitavad analüütiku arvutused, et sotsiaalmaksu alandamine kõigil 1 protsendi võrra tähendab riigieelarvele tulu vähenemist ligikaudu 70 miljonit eurot, kuid annab keskmisele seitsme töötajaga ettevõttele tulu vaid tuhatkond eurot aastas.

"Kui sotsiaalmaksu langetamise eesmärk on soodustada töökohtade loomist, siis kindlasti ei ole 1–2 protsenti langus see, mis loob ettevõtetele olulisel arvul töökohtade loomiseks motivatsiooni või vahendid," selgitab Piirits.

"Selleks, et näha töökohtade loomises olulist mõju peaksime rääkima sotsiaalmaksu vähenemisest suurusjärgus 10%, nagu arvavad ka ettevõtjad, kuid samas tundub kõigi töötajate sotsiaalmaksu alandamine sedavõrd palju riigieelarve tasakaalu seisukohast võimatu," märgib analüütik ja lisab, et kui sellele ei järgne just olulised muudatused Eesti maksusüsteemis tervikuna.

Lisaks sotsiaalmaksu alandamisele on erakonnad ka tulumaksuvaba miinimumi tõstmise osas valdavalt ühel meelel, selgub Praxise ülevaatest.

"Erakonnad viitavad, et madalapalgaliste olukorda tuleb parandada, kuid ka siin peab tõstatama küsimuse, kas lihtsalt tulumaksuvaba miinimumi tõstmine on efektiivseim lahendus," sõnab Kupts.

Analüütikute hinnangul on oluline ka vaadata, mille arvelt saab lubatud tööjõumaksude vähenemist korvata.

"Eestis on tarbijatele avalduv maksukoormus ELi üks kõrgemaid. Suurendada tarbimismakse veelgi oleks seega küllaltki ebamõistlik," sõnab Kupts. "Samas on kapital Eestis väga väikese maksukoormusega ning selle maksustamise suurendamise teed lubavad SDE, KE ja VE ka minna. RE ja IRL seisavad sellele suunale aga vastu," toob analüütik võrdluse välja ning märgib, et siin paistabki olevat nende valimiste maksuküsimustes üks põhimõttelisemaid vastasseise.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee