Eesti uudised

Arvutikelmid või mitte? Rootsis saab eestlane tühja pangakaardiga imet teha (21)

Juhan Haravee, 12. veebruar 2015 07:00
KURITEGU VÕI MITTE: Arvutikelmuses ei tunnistanud end süüdi ükski viiest kohtu­alusest. Foto: Stanislav Moškov
Veel hiljuti sai Rootsi tanklatest katteta deebetkaardiga kütust osta tuhandete eurode eest – peaasi, et kontol oleks vähemalt üks Rootsi kroon ehk 12 eurosenti. Nüüd murtakse Eesti kohtus pead, kas pangakontod tasuta tankimisel suurema vaevata miinusesse kukutanud mehed on arvutikelmid või mitte.

Teisipäeval algas Harju maakohtus kohtuvaidlus viie arvutikelmuses süüdistatava inimese süüasjas. Juba poolteist aastat vältavas kriminaalmenetluses on kohtu ees Tauri Berg, Andres Koppel, Marko Lind, Henri Pavel ja Ahto Lind.

Samal teemal

Kuigi prokuröri sõnul pandi kohtus tõendamist leidnud kuriteod toime välismaal, tuleb neid teatavatel tingimustel kuritegudena käsitleda ka Eesti seaduse järgi. Tingimuseks on see, et tegu oleks antud juhul Rootsis karistatav ja see oleks toime pandud Eestis registreeritud juriidilise isiku vastu ja toimepanija oli teo ajal Eesti kodanik.

Kes lihtsa, kuid tõhusa teenimisvõimaluse peale esimesena tuli, pole täpselt teada. Swedbanki väidetava tüssamise üksikepisood nägi lihtsustatult välja järgmine. Tuli võtta Swedbanki deebetkaart, kus arvel vähemalt 12 eurosendi (ühe Rootsi krooni) jagu raha, sõita üle mere Rootsi, rentida auto, varuda paras kogus kanistreid ja sõita rahuliku südamega bensiinijaama tankima.

Kui automaattankla oli krooni olemasolus veendunud, sülitas ta kaardi välja ja lubas kliendil tankida. Pärast seda piiras kaardikasutajast tankijat vaid kanistrite või paakide maht. Eestist pärit tankijaile piiramatult kütust müünud tanklad said oma raha Swedbankist mõne aja pärast kätte.

Veel hiljuti minimaalseid summasid kandnud kontode puudujääk kasvas panga meelehärmiks iga meretaguse tankimiskorraga. Algul ei pandud raha kadumist pangas tähelegi, sest keegi ju ei nurisenud.

Swedbankis saadi puudujäägile jälile alles 2013. oktoobris. Süüdistuse kohaselt avasid kohtualused libakontosid, kasutati olemasolevate firmade pangakaarte, luniti kasutult seisvaid kaarte ka tuttavatelt – peaasi, et saaks ainult Rootsis tulusalt kütet tegemas käia, nagu neil oli kombeks öelda. Soodsalt kätte tulnud kütusele olevat ostjad leitud juba kuningriigi piires.

Prokurör palus kohtult mõista süüdistuse hinnangul petuskeemi arvatavale juhile Bergile ühe aasta ja 9 kuuline vangistus. Pavelile kui aktiivseimale täideviijale palub 2 aasta ja kuue kuu pikkust vangistust.

Ülejäänud võiksid süüdistaja arvates pääseda eri pikkusega vangistustega tingimisi. Swebankile tuleks meestel hüvitada solidaarselt umbes 40 000 eurot.

Ükski advokaat ei nõustu, et kaitsealune oleks toime pannud kuriteo, mis on karistusseadustikus kirjas kui arvutikelmus. Bergi kaitsja sõnul ei saa tema kaitsealusele kuidagi süüks panna arvutikelmust, kui ta pole saanud varalist kasu.

Süüdistuses, mida kogu menetluse aja jooksul on kolm korda muudetud, ei võeta advokaadi väitel vaevaks tõendada, kuidas on tema kliendi varaline seis tänu ebaseaduslikule tegevusele paranenud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee