Eesti uudised

Riigikaitsekomisjoni esimees Jürgen Ligi: Ukrainale tuleks anda suurtükiradareid (12)

Siim Randla, 12. veebruar 2015 07:00
KAS EESTI PEAKS ANDMA UKRAINALE RELVASTUSABI? Ekskaitseminister Urmas Reinsalu leiab, et näiline neutraliteet ja relvamüügipiirangud tähendavad, et ukrainlastelt võetakse silmakirjalikult võimalus oma vabadust tõhusamalt kaitsta.Foto: Reuters / Scanpix
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, reformierakondlane Jürgen Ligi leiab, et Ukraina vajab sõjalist varustust ja seda tuleks talle ka anda, neid tuleks toetada vähemalt isikukaitsevahendite või näiteks suurtükiradaritega.

"Ja tõhustada sanktsioone Venemaa vastu. Moraalses mõttes oleks tõrjerelvastuse andmine õigustatud, aga erinevatel põhjustel pole relvade andmise otsust teinud isegi USA, kel selleks võimalusi oleks. President Ilvese sõnum oligi ilmselt rahvusvahelisele üldsusele," kommenteerib Jürgen Ligi riigipea öeldut, et Ukrainale tuleks anda sõjalist abi.

Endine kaitseminister Urmas Reinsalu (IRL) ütleb, et on oma seisukohta väljendanud juba eelmisest suvest saadik, et lääneriigid annaksid relvastusabi.

"Kogu aeg on räägitud, et see on liialt vara. Paraku on tulemus selline, et Ukraina relvastus on kehvem Vene omast ja agressor saab seetõttu peale tungida," tõdeb Reinsalu.

"Näiline neutraliteet ja relvamüügipiirangud tähendavad, et ukrainlastelt võetakse silmakirjalikult võimalus oma vabadust tõhusamalt kaitsta. Ilvese seisukoht on mõistlik, meie valitsus pole ­seda seisukohta seni julgenud väljendada. Loodame, et see julgustab ka valitsust oma positsioone Ukraina vabaduse huvides korri­geerima."

Sotsiaaldemokraadist riigikogulane Marianne Mikko märgib, et ei saa tähelepanuta jätta USA diplomaatide ühispöördumist, mille sisu on seesama, mida Briti ajaloolane Timothy Garton Ash Guardianis toonitas: sõjaolukorras räägivad relvad, mitte diplomaatia.

"Teisisõnu – ma pean Ukraina sõjalist toetamist õigeks. Nii just NATO liikmesriigid eesotsas Ameerika Ühendriikidega peaksidki tegema."

Eesti enda sõjalise abi andmine on Mikko sõnul keeruline, sest midagi ülearust ja Ukrainale hädavajalikku meil relvaladudes pole.

"Eesti saab olla Ukraina eestkõneleja nii Euroopa Liidus kui ka NATOs, rõhutades Ukraina abistamist humanitaar- ja militaarvõtmes. Samal ajal hoides silma peal Venemaa vastu suunatud sanktsioonidel. Et need kehtivad ja kestavad just nii kaua, kuni olukord seda nõuab. Putiniga tuleb rääkida musklite keeles."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee