Kaasajal on ostuhulluse tekitamine kaupmeestele kasulik, kus nad kasutavad  väga oskuslikult ära  moeõnu "öko" või "mahe".

Müügiedenduseks korraldatakse igasuguseid kampaaniaid, et inimesed läheksid kaasa massipsühhoosiga. Ostlejad  vaatavad, et teine juba ostab ja äkki mul läheb ka vaja, äkki saab hinnaalandusega toode otsa.

Niiviisi just defitsiidi tunnet tekitataksegi, et inimesi koheselt ostma meelitada. See on mõjutamispsühholoogiast tuntud võte – defitsiidi tekitamine.  Ja veel võte, kuidas ostuhullust tekitada on, et  suurte hinnasiltidega tajutakse hindu väiksematena kui väikeste hinnasiltidega esitatud hindu.

Inimesed, just noored, kipuvad ennast jagama klassidesse selle järgi, kui palju nad suudavad osta.

Haridus või muu näitaja ei loe paljudele noortele. Riietuse järgi  jagavad  nad endid klassidesse selle järgi, kui palju nad saavad osta  eelkõige brändi tooteid.

Noored usuvad, et bränditooted teevad neist erilised ja edukad isiksused. Tegelikult ostetakse brändi lubadusi, mis turundusjuhid on välja töötanud ja  mõeldud  ainult ostma meelitamiseks.

Öko on võlusõna mis müüb 

Mina oma toidulaual väldin teadlikult e-aineid, sest need on tervisele kahjulikud.

Poes käin riidekotiga ja kilekotte enam ei osta, et loodust säästa. Tallinna Ülikoolis kommunikatsiooni magistrantuuris käisin praktikal Eesti Rohelise Liikumise keskkonna säästmist propageerivatel üritustel  ja seal õpetasin ka teistele, et prügi tuleb jagada kuue prügikasti vahel: papp/paber; klaastaara; plastmasstooted ja pakendid; ohlikud jäätmed; biolagunevad jäätmed ja metall.

Koos Eesti Rohelise liikumisega  käisin mitmetel üritustel  praktika raames rääkimas keskonnateemadel, sealjuures tutvustasin tuuleenergia  loodussõbralikku kasutamist. Hollandis käies  nägin paljudes kohtades tuulegeneraatoreid, mis tootsid elektrit. Ma arvan, et tuuleenergia tootmist võiks Eestis rohkem olla.  Propageerides ökoloogilist ja säästlikku eluviisi, pean ka ise väga oluliseks elada loodust ja keskkonda säilitades.

Kahetsusväärne on, et Eesti on   absoluutse alkoholi tarbimise pooles Euroopas esireas. Rootsis näiteks tarbitakse toidu kõrvale  lahjemat alkoholi kui eestlased seda teevad. Alkoholi kauplusi on samuti Rootsis vähem kui Eestis inimese kohta.

Paljud tootjad panevad oma toodetele ette sõnad öko ja/või mahe, et  tarbijaid ostma meelitada. Need maagilised sõnad mõjuvad paljudele psühholoogiliselt  ostma kutsuvalt, nagu vanasti sõnad tasuta või uus.

Toiduainetest võin kohe ära mainida Coca-Cola reklaami, kus tundeküllase reklaamiga kutsutakse ostma tervisele kahjulikku jooki, mis tekitab ka sõltuvust. Coca-Cola ei sobi üldse lastele joogiks.

Sõnadega "öko" ja "mahe" ostetakse alateadlikult tervist, õnne ja rahulolu. Ökotooted on sageli tavakaubast kallimad ja kõik inimesed ei saa neid endale lubada. Ökotoote tarbimine on  ka maine küsimus.

Loomulikult olen ka ise tarbinud erinevaid öko ja mahe tooteid. Eriti meeldivad mulle mahe küüslauk, mahe sibul, mida laatadel ja turgudel müüakse ja mis säilitavad oma kvaliteeti järgmise suveni.

Veel meeldivad mulle öko-seebid, öko-küünlad, öko-kehamaskid. Riietest eelistan villast ja linast, sest need materjalid ei aja higistama ja lasevad õhku läbi. Mulle meeldib käia öko ja mahe tooteid ostmas Luige ja Jäneda laadal, aga ka Nõmme turul, kus ostan meelsasti Audru talu toodangut, sest pean lugu toidu heast kvaliteedist. Veel meeldib  mulle talu kohupiim ja värke piim, otse talust.

Psühholoogina ei pea ma õigeks, et mõned inimesed on ainult taimetoidulised. Eriti taunitav on, kui pereema on taimetoitlane ja sunnib ka oma lapsi ainult taimset toitu sööma. Kasvav organism vajab erinevaid toitaineid ja vitamiine, kuna taimsest toidust kõiki vajalikke aineid ei saa.

Toit peab olema tasakaalustatud ning viis peotäit puu- ja juurvilja päevas, peaks sööma iga inimene, nagu me ootepaviljonide reklaamidelt oleme lugenud ja muidugi ka kala, kana, liha. Võimalusel peaks vältima pakendatud kaupa, mis sisaldavad süsihappegaasi,sest "elav" toit on ikka tervislikum.

ÕSis defineeritakse ökoloogilist kui keskonnasäästlikku ja loodussäästlikku. Ma arvan, et ostuhulluse ja öko toodetega ei maksa liiale minna. Neid kes on ainult öko-hulluses on minu arvates   neid õnneks siiski vähemuses. Vahel endale mahe ja öko tooteid lubada on   tore, nagu tuntud  reklaamlauses – "Sest olen seda väärt".

Ma arvan, et tuleb vaadata kvaliteedi ja hinna suhet ja kui öko-toode on ikka palju kallim tavakaubast, siis ei maksa seda osta.

Netis surfates leidsin sõna öko kohta mitmeid huvitavaid vasteid: öko-mähkemed, öko-turismitalu, öko-ehitus jne.  Sõnal öko ja mahe on võlujõud, mis meelitab tarbima ja seda paljud kauplejad oskavad ära kasutada. Mulle isiklikult öko tooted meeldivad, sest nad on kvaliteetsed ja ilusad, kuid igapäevase kauba ostan siiski tavakauplusest.

Jaga artiklit

8 kommentaari

P
psühholoog  /   11:19, 25. veebr 2015
Pagana kahju on see, kuidas täna ei ole psühholoogi ametiinimetus kuidagi loogiliselt reglementeeritud. Artikli autor on lõpetanud Akadeemia Nord bakalaureuse astme. Tahtmata halvustada erakoole, kuid olles siiski kursis õppekavade ja personaliga, siis TÜ psühholoogiaõppega paraku Nord võrdlust ei kannata. Üks tähtsamaid asju, mida kõrghariduses sisendatakse on see, et ükskõik, millises kirjatükis ei tohi loopida lauseid, fakte, hüpoteese, arvamust ilma konkreetsete tulemusteta. Kirjutis peaks olema analüüsiv ning põhjendatud reaalsetele tulemustega, sisaldama probleemipüstitust ja pakkudes lahendusi. Käesolev lugu ei täida ühtegi kriteeriumit. Seega tekib loogiline küsimus, miks peaks sellist asja avaldama? Vastus lihtne: pealkiri saab palju klikke, lisaks tekitab asburdse loogikaga lugu paju kommentaare (nagu siinkirjutaja). Õhtulehe eesmärk täidetud -saab kohe reklaami müüa kõrgema hinnaga a la näete, kui palju klikke meil on. Ja irooniline on asja juures see, et kirjutan ise siin parasjagu järjekordset kommi :)
A
appi  /   09:46, 24. veebr 2015
Kas see artikkel on mingi nali? Ma saan aru, kui kirjutaja oleks keskastme kooliõpilane, aga selgi juhul on kirjavead ja lauseehituse puudulikkus lihtsal lubamatud! Rääkimata teksti sisu ja argumentide lapsikusest.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis