EESTLASTE EESKUJUL: Oma iseseisvumispüüdlustes on kataloonlased saanud inspiratsiooni Eestistki: 11. septembril 2013 moodustasid kaks miljonit kataloonlast Balti keti eeskujul rohkem kui neljasaja kilomeetri pikkuse inimahela. Foto: AFP/Scanpix
Juhan Mellik 10. veebruar 2015 07:00
Iseseisvust ihkav Kataloonia leidis suure eeskuju Balti ketist.

"Hispaania taktikaks on hirmutamine: kui Katalooniast saab riik, oleme Euroopa Liidust väljas, meie majandus läheb allamäge, me ei saa Euroopalt enam sentigi. Halbu sõnumeid meie kohta tuleb katkematult!" kirjeldab Hispaania Kataloonia autonoomse piirkonna esindaja Albert Royo i Mariné oma kodukandi rasket teekonda iseolemise poole.

Kataloonia diplomaatilise nõukogu Diplocat sekretäri Albert Royo i Mariné sõnul räägib statistika selget keelt: ligi 80% kataloonlastest pooldab kas iseseisvust või vähemalt selle küsimuse referendumile panemist. Peamine murekoht on majandus.

Rahvas jääb vaesemaks

"Hispaania provintsidest on Kataloonia majandustoodangult neljandal kohal. Aga pärast maksude ümberjagamist jääme kümnendaks! Tahame olla solidaarsed, aga see pole aus – lõpuks jääme vaesemaks, kui varem hoopis mahajäänumad kohad!"

Riiklikud prioriteedid ja investeerimine on Royo sõnul üks võtmeprobleeme. Nimelt on Kataloonia tööstuslikult üks arenenumaid piirkondi Hispaanias. "Valitsus võitleb aga selle nimel, et saada Euroopast rohkem toetusi põllumajanduse jaoks. Hispaaniat juhitakse kui põllumeeste riiki, mis elab tänu eurotoetustele."

Royo nendib, et rahvusvahelisel areenil on Kataloonial tihtilugu lihtsam leida ühist keelt hoopis Saksamaa või Hollandiga kui suure emamaaga.

Kataloonia formaalne iseseisvumisprotsess algas aastal 2005, kui kohalik parlament ratifitseeris uue autonoomia­statuudi, mille kiitis järgmisel suvel heaks 74% rahvastikust. Kuni neli aastat hiljem, juunis 2010, saabus pealinnast vastus: konstitutsioonikohus kirjutas ümber mitukümmend punkti, mis puudutasid kataloonia keelt, rahandust ja kohtusüsteemi.

"Nad tühistasid kõige tähtsamad artiklid! Eriti ärritas neid lause, et me oleme eraldi rahvus," kirjeldab Royo Madridi reaktsiooni, mis valas ainult õli tulle. Inimesed kogunesid meelt avaldama loosungite all "Me oleme rahvus. Meie otsustame!"

Kataloonlase sõnul oli just see määravaks hetkeks, kui rahvas mõistis: on ainult kaks võimalust. Jätkata endiselt või täiesti iseseisvalt, ilma mingite kompromissideta.

Näiteks mullu novembris toimunud referendumi hääletuskohad paigutati kohalikesse keskkoolidesse, mille peale ähvardati direktoreid: kui lubad enda juures hääletada, jääd tööst ilma!

"Kogu kampaania meie vastu oli väga intensiivne. Meedia kaudu veendi inimesi mitte kodudest väljuma. Aga 2,5 miljonit tuli ikkagi välja!" 81% hääletanust pooldas iseseisvust, Madrid kuulutas tulemuse õigustühiseks.

Tegid inimketi

Royo ei väsi rõhutamast: et see on ju 21. sajandi Lääne-Euroopa, peaks olema elementaarne, kui iga rahvas saaks demokraatlikult oma tuleviku üle otsustada. "Näiteks nagu Ühendkuningriikides toimiti Šotimaaga."

Kataloonlased said inspiratsiooni Eestistki: 11. septembril 2013 moodustasid kaks miljonit kataloonlast Balti keti eeskujul rohkem kui neljasaja kilomeetri pikkuse inimahela.

"Kataloonlased pole mitte kunagi olnud vägivaldsed, meil ei ole olnud terrorit nagu baskidel (Royo peab silmas Baskimaa iseseisvuse eest võitlevat terroriorganisatsiooni ETA – J. M). Ja et Hispaania ei suuda meile rahumeelset varianti pakkuda, ongi ainuke variant hääletada."

Royo on veendunud, et Madridi hirmutamine ei pea vett: isegi kui alguses tabaks majandust langus, oleks pikemaajalisem võit kindel.

"55 protsenti Saksamaa autoettevõtete peakortereid Hispaanias asub Kataloonias, 65 protsenti prantslaste omadest ja tervelt 85 protsenti Jaapanist. Sellise taustaga on meil majandusjõudu küllaga. Me saaksime hakkama!"

Hetkeseisuga toimub järgmine Kataloonia iseseisvusreferendum koos 27. septembrile planeeritud ennetähtaegsete kohalike valimistega.

Iseseisvumist toetavad parteid loodavad edu korral 18 kuu jooksul iseseisva riigi välja kuulutada.